Jõhvi keskraamatukogu lasteosakonnas juba 40 aastat töötanud Reet Kaldur teab öelda, et kõiki lasteraamatuid on võimatu läbi lugeda. Leida nende seast väärtkirjandust ning tutvustada head lugemist ongi raamatukogutöötaja esmane töökohustus. Vestlus äsja Jõhvi valla aasta emaks valitud Reet Kalduriga toimus vahetult pärast seda kui raamatukogust lahkusid Jõhvi Põhikooli 2. klassi õpilased. Veel üks raamatukogutund tegi lapsed targemaks.

Reet Kaldur rõõmustab, et nüüd on taas võimalik kutsuda lapsed raamatukogutundidesse ning jälle on lubatud korraldada jututoa laupäevaseid kohtumisi. Lasteosakonna jututuba võib nimetada Jõhvi raamatukogu vapiürituseks. Just siin saavad oma esimesed kirjanduslikud kogemused kõige väiksemad lugejad. Reet Kalduril meenutab, et tema töötamise ajal on kõige väiksemaks lugejaks olnud kahekuune laps. Lugemispiletiga aga kõige noorem lugeja oli kaheaastane. Jututuba on kohtumine, kus peale lugemise leitakse aega mängimiseks, laulmiseks ja käsitööks.

Laste toomine raamatu juurde peabki toimuma läbi huvitavate tegevuste koosluse. Näitena nimetab Reet Kaldur Euroopa riike tutvustavat tsüklit. Riikide tutvustamine nägi ette koos lastekirjanduse valiku esitluse veel mängulisi tegevusi nukkude ja riigilippudega. Selliste raamatukoguürituste ettevalmistamine nõuab mitte ainult raamatukogu ja kooli koostööd. Kasuks tuli koostöö saatkondadega ning Tööstus-ja Kaubanduskojaga. Reet Kaldur on mures,et pikaks veninud tööpausi tõttu on koostöö katkenud ja sidemeid raske taastada.

Ideaalis peaks toimima järgmine skeem – kool tellib raamatukogult vastavalt oma vajadustele ja õppekavale raamatukogutunni. Reet Kaldur täpsustab, et tavaliselt toimuvad raamatukogutunnid raamatukogu ruumides. Samas on piisavalt palju juhtumeid,  kus ta  läheb ise kooli raamatupakk kaasas. Siis eelistab Reet Kaldur tutvustada kindlat teemat. Just raamatute tutvustamine on raamatukogutöötaja esmane ülesanne.

Aastatepikkune töökogemus õpetab, et tänapäeva laias kirjandusvalikus tuleb osata leida tõeliselt väärt raamat. Reet Kaldur ütleb väikese muigega, et nüüd võib igaüks ennast kirjanikuks nimetada. Piisab oma kulu ja kirjadega raamatu ilmutamisest. Ta näeb neid raamatuid, mida pole keegi kordagi laenutanud.

Lapse lugemisharjumus tuleb eelkõige lastevanematelt, siis juba lasteaiast ja koolist. Juba mainitud jututuba kutsub ühisele lugemisele. Reet Kaldur märgib veel ühte tähtsat asjaolu – erinevate kodukeelega lapsed ja eesti laste kirjandus. Eesti keele omandamine ei tohi mingil moel suretada oma rahvuskultuuri ja emakeelt. Siin meenub üks „kaval” nipp, mida Reet on mitmel korral edukalt kasutanud. Ta on palunud Statistikaametilt peale järjekordset rahvaloendust andmed Ida-Virumaa rahvuste kohta. Tutvustades mängulises vormis erinevaid rahvuseid „puruneb” müüt, et Ida-Virumaal elavad ainult eestlased ja venelased. Noored, kes on ennast määratlenud kui venelased saavad aru, et tegelikult on nende juured Ukrainas, Valgevenes või sootuks Marimaal. Vestlusele raamatukogutunnis järgneb loogiline küsimus, mida laps esitab oma isale-emale või vanaisale-vanaemale – kust meie tuleme?

Reet Kaldur teab isiklikul kogemusel kuivõrd tähtis on teada vastust sellele küsimusele. Tema lapsepõlvekodus oli raamat ja lugemine alati au sees. „Olen alati elanud raamatute seas. Olen sellega üles kasvanud. Minu koolmeistrist vanavanaisa Jakob Kents on koostanud mitmeid õpikuid alg- ja keskkoolidele. Tema elu motoks on olnud – tunne oma kodumaad!”

Ka Jõhvi keskraamatukogu lastetöös on oluline kodutunde kasvatamine. Lasteosakonnas on juba aastaid kasutusel Jõhvi teemadega seotud töölehed. Igaaastasel muuseumiööl on just raamatukogu ülesanne korraldada orienteerumismäng.

Sellel suvel üritatakse taas käivitada Jõhvi laste pärimuslaager. Varasematel aastatel olid pärimuslaagri kavas teematilised väljasõidud, näiteks Kalevipoeg Ida-Virumaal.  Need laagrid on mõeldud 10 -14 aastastele lastele. Laagri kava valmib raamatukogu ja kohaliku muuseumiseltsi koostöös.

Raamatukogu lasteosakond on suve alguses võtnud endale turismiinfopunkti rolli. Reet Kaldur jutustab, kuidas juuni alguses, siis kui on algamas puhkuste aeg paneb raamatukogu välja suure valiku erinevaid infovoldikuid ja muud kirjandust, mis tutvustab Eestimaa vaatamisväärsusi. Need infomaterjalid on reeglina vene keeles. Ikka selleks, et vene kodukeelega inimesed saaksid koos lastega rohkem reisiinfot.

Meie vestluse lõpetuseks märgib Reet Kaldur, et peale ilukirjanduse on praegu väga oluline tutvustada lastele ka erinevaid teatmeteoseid. Sugugi ei pea kogu vajalikku teavet hankima ainult internetist. Peale koolide avamist ütlesid lapsed esimestes raamatukogutundides, et on tüdinenud arvutist ja mobiiltelefonist. Isegi teemat illustreerivaid fotosid ei soovita näha ekraanilt vaid asendada nö pärisfotoga.

Reet Kaldur annab mõista, et kõiki maailmaa raamatuid ei ole võimalik läbi lugeda. See ei peagi olema eesmärk omaette. Raamatukogutöös on selline erialane termin – teavikute järelkomplekteerimine. Nii nagu ka meie elus, peame alati mõtlema oma teadmiste täiendamisele ja uue info järelkomplekteerimisele.

Jana Kuiv