Möödunud maikuu oli piirilinna Narva jaoks oluline kolme ajalootaustaga sündmuse poolest. Linn tähistas 780. sünnnipäeva, Malmi tänava ühel hoonel avati kirjandusklassiku Eduard Vilde mälestustahvel ja kohalik muinsuskaitse selts korraldas talgud nn Läti kalmistul.

28. mail tähistas piirilinn Narva väga tagasihoidlikult 780. sünnipäeva. Narva küla mainiti esmakordselt Taani hindamisraamatus just 28. mail, aastal 1241. 22. juulil 1585 annetas Rootsi kuningas Johan III Narvale vapi, millega anti linnale teatud privileegid. Ajalooline vapp taastati Narva linnavolikogu poolt 28. mail 1945. Ka praegu on linna ametlikuks vapiks just rootsiaegne vapp. Kahjuks möödus linna juubel sellel korral väga tagasihoidlikult.

28. mail avas TÜ Narva kolledž Eduard Vilde loomingut käsitleva teaduskonverentsi raames kirjanikule mälestustahvli Malmi tänav 6 asuval majal, kus Vilde kirjutas oma romaani “Raudsed käed”. See on esimene kord, kui Narvas on nii ulatuslikult jäädvustatud meie klassiku mälestus. Paljudes kohtades elanud Eduard Vildet tuletavad mitmel pool meelde tänavanimed, mälestuskivid, -tahvlid ja isegi skulptuurid, kuid Narvas, kus ta toimetas aastatel 1897–1898 ajalehte Virmaline ja mille peamise tööstusobjekti tööliste elu ta on kirjeldanud, polnud seni tema nime jäädvustatud.

Narvas kirjutatud roman “Raudsed käed” ei ole eriti tuntud Vilde teos, viimati ilmus romaan 1960. aastal.

Peale romaani “Raudsed käed” on Narva periood Edusrd Vilde elus tähtis ka isilkike suhete poolest. Narva-Jõesuus kirjutas Vilde mitmeid kirju abikaasa Lindale, just siin tekkis salasuhe Narva-Jõesuu apteekriproua Rahel Uschmarowiga. Armastus Raheli vastu on inspireerinud Vilde novelli „Casanova jätab jumalaga” (1932), kus peategelasele toob eluõhtul leevendust juudisoost naine Mirjam. See jäi Vilde viimaseks teoseks ning ühtlasi kirjanduslikuks hüvastijätuks.

Konverentsil Narva Kolledžis kõnelesid Eduarde Vilde elust ja loomingust Szilárd Tibor Tóth ja Vladimir Baturin Narvast, Jaanus Vaiksoo Järvamaalt, Anu Pallas Muhu vallast, Anneli Mihkelev Tallinnast ning Sirje Kiin USAst.

Mälestustahvli avasid Tartu Ülikooli Narva kolledži õppejõud Szilárd Tibor Tóth ja Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.

Veel mahtusid maikuu päevadesse MTÜ Narva Muinsuskaitse Seltsi, Art Republic Krenholmia MTÜ ja Läti Vabariigi Eesti Saatkonna ühised talgud nn Narva Läti kalmistul. Talgud toimusid muinaspärandi kaitse kuu raames. Üritust toetas ka Narva linnavalitsus. Talgulised istutasid läti rahvusvärvides lilli mälestussamba jalamile, korrastasid sammaldunud hauakivi Heinrich August von Potti perekonna  matmispaigas. Heinrich August von Pott koos Heinrich Johann Hanseniga alustasid tööd Narva ajaloo uurimisel ja säilitamisel. Kalmistu koristustööde käigus avastasid talgulised veel ühe hauakivi, mis oli kunagi paigaldatud Friedrich August Kühleweini perekonna rahulas.

Larissa Kaljurand

Reklaam