Eesti Muinsuskaitse Seltsi Narva toetusgrupp korraldas 6. juunil lillede istutamise kunagiste linnapeade Jaan Lutsi ja Johan Hansingu perekondade rahulates. Hauaplatside korrastamine oli osa toetusgrupi tegevusest sõjaeelse Narva ajaloo jäädvustamiseks.
Jaan Luts oli Eesti Vabariigi algusaastatel Kaitseliidu Narva maleva peaökonomisti abi. Aastatel 1930–1936 täitis ta Narva linnapea ning aastatel 1936–1940 abilinnapea kohustusi. Aastatel 1930–1940 Jaan Lust oli ka Soome aukonsul Narvas, teds autasustati1936. aastal Rootsi Põhjatähe ordeniga. Farmatseut Jaan Lust oli kolme aapteki omanik Moskvas, Jaaniinnas ja Narvas Peetri platsil. Ta küüditati NKVD poolt Venemaale ja suri Vosurallagis, Tavda alevis Sverdlovski oblastist 12. juunil 1943.
Johan Hansing oli Narva abilinnapea ametis aastatel 1919-1921, ta oli ka linnavolikogu liige ja volikogujuhataja aastatel 1921-1940. 1940 aastal sai temast Narva linnapea. Notariharidusega Johan Hansing oli näitleja ja näitejuht Draamateatris js Narva “Võitleja” seltsis. NKVD küüditas Johan Hansingu Venemaale, ta suri eeluurimise ajal SevUrallagis, Sosva külas, Sverdlovski oblast 23. juulil1941.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi Narva toetusgrupp kutsus 6. juuni keskpäeval oma liikmed ja vabatahtlikud kunagiste linnapeade perehaudade juurde, pöörates sellega avalikuse ja Narva elanike tähelepanu sõjaeelsele ajalooga seotud paikadele. Peab tunnistama, et nõukogude ajal aga ka peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ei ole endistele linnapeadele ja nende perekonnaliikmete rahulatele Peetri kalmistul Siivertsis keegi tähelepanu pööranud.
Talgulised istutasid lilli ja korrastasid hääbuma jäänud perekonnarahulad. Toetusgrupp on tänulik Narva linnavalitsusele tehnilise abi ja toetuse eest.
Larissa Kaljurand
JÄLGI MEID