Uuring: Ida-Virumaa on sünnitajatele halvim koht

544 Views
Ida-Virumaa

Terviseametil on koostöös Tartu Ülikooliga valminud uuring, mis põhineb laste sünniregistri andmetel. Võrreldi Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajaid teiste Eesti piirkondade laste andmetega. Lastevanemate küsitlus näitas kokkupuuteid põlevkivisektori saastega. Projekti rahastas Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Projekti lõpetav teabepäev toimus 10. juunil, lõplik raport avalikustatakse juunikuu viimastel päevadel. Raport koostatakse eesti ja vene keeles.

Projekti eesmärk oli Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmeid kasutades uurida kas ja kuidas põlevkivitööstusest tulenev saaste avaldab mõju laste sünninäitajatele nagu sünnikaal ja enneaegsete sündide osakaal. Selleks uuriti Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajaid võrdlevalt teiste Eesti piirkondade laste näitajatega. Uurides viimasel kümnel aastal sündinud lapsi oli võimalik hinnata, kas põlevkivisektori mõju avaldub endiselt ehk kas mõjutatud on ka praegu sündinuid, kui keskkonna kvaliteet on paranenud ja tegemist ei ole enam aastakümnete taguse saastega, märkis uuringu tulemuste presentatsiooni sissejuhatuses Märten Lukk Terviseametist.

Uuringus kasutati esmalt andmebaaside Scopus ja PubMed infot emade kohta, kes sünnitasid elusa lapse. Analüüsiti andmeid emade kohta, kellel on või oli kokkupuude tööstusliku õhusaastega.

Uuriti 211952 sündi, nendest 19004 Ida-Virumaal. Vaatluse all oli ajavahemik 2004 kuni 2018.  Kõiki Ida-Virumaa andmeid võrreldi Eesti keskmiste näitajatega.

Üheks uuringu osaks oli küsitlus, mis toimus veebi teel ja ankeetide postitamisega. Üle Eesti saadeti välja 10154 ankeeti, vastas 1833 inimest.

Uuring näitas, et Ida-Virumaa keskonnasaaste, eriti õhusaaste mõjutab märgatavalt laste sündimust. Tervete laste sündi mõjutavad ka muud faktorid – sotsiaalne keskkond, lapsootel naise elukoha kaugus suurtest ettevõtetest, perekonna elustiil ning majanduslik olukord. Uuringus on toodud võrdlusandmed, mis tulid ilmseks juht-kontrolluuringu käigus. Vaadeldi raseduse kulgemist vastavalt lähima põlevkivitööstuse (Kiviõli Keemiatööstus, VKG Oil Kohtla-Järvel, Auvere elektrijaam ja Balti Soojus) korstna kaugusest. Terviseriske märgati emadel, kes elavad u 10 km kaugusel põlevkivisektori ettevõttest.

Üheks kriteeriumiks laste sünni juures on enneaegne sünd ja vastsündinute väike kaal. Ida-Virumaal on oluliselt halvemad sünninäitajad kui mujal Eestis. Põlevkivitööstuse läheduses elanud rasedatel on oluliselt suurem risk enneaegseid ja või väikese sünnikaaluga lapse esinemiseks. Õhusaaste, eriti peened osakesed on oluliseks riskiteguriks, mis suurendab enneaegse sünni ja väikese sünnikaalu riski. Oluline mõju on ka piirkonna halval sotsiaal-demograafilisel ja sotsiaal-majanduslikul olukorral. Kui Eestis on enneaegsete laste sünni osakaal 4,9%, siis Ida-Virumaal  5,9%. Väikese kaaluga laste sünni protsent Eestis on 0,9, Ida-Virumaal aga 1,6. 37% Ida-Virumaa lapseootel naistest  muretseb oma tulevase lapse tervise pärast, seostades lapse tervist regiooni keskkonna mõjudega. Eesti keskmine näit siin on aga 25%.

Need näitajad tõendavad, et põlevkivisektor oma tööstusega on üheks põhiliseks tervise mõjufaktoriks. Põlevkivisektor põhjustab peamiselt väävliühendite (SO2, H2S), erinevate lenduvate orgaaniliste ühendite, lämmastikoksiidide ja peenosakeste heitmeid. Samas näitas uuring, et koos heitmekoguste vähenemisega paraneb õhukvaliteet, mis omakorda mõjutab positiivselt tulevastele lastele.

Uuringust selgus, et võrdluses Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe. Kiviõli, Narva-Jõesuu  piirkondadega on kõige halvemad näitajad Kiviõlis. Siin oli kõige suurem protsent enneaegseid sünde (8,0) ja kõige kõrgem väikese kaaluga sündinud laste protsent (7,0). Kiviõli Keemiatööstuse mõju piirkonna õhusaastele on läbi aastate olnud negatiivne. Kohtla-Järve näitajad pole sugugi paremad – enneaegseid sünde 6,7% ja väikese sünnikaaluga lapsi 7,0%

Triin Veber Tartu Ülikkolist tõi uuringu esitlusel huvitava näite. Hiinas vahetult enne Olümpiamänge ja Mängude ajal peatati mitmete suurtehaste tegevus, oli vaja vähendada õhusaaste näitajaid. See ajutine tehaste töömahtude vähendamine mõjutas positiivselt rasedate tervist ja vähendas sünniriskide tegureid.

Enneaegse sünni riski suurendab kokkupuude eriti peente osakestega raseduse I trimestri ajal. Väikese sünnikaalu riski suurendab sage kokkupuude eriti peente osakestega raseduse III trimestril ja benso(a)püreeniga III trimestril.

Piirkonna õhusaaste võib hiljem põhjustada lastel astmat, diabeeti, südamehaigusi, kõrget vererõhku ja ülekaalulisust. Isegi õpiraskused saavad alguse lapse ema raseduse ajal.

Kuna põlevkivisektori õhusaaste mõju terviseriskidele on väga suur, siis kaasati uuringu tulemuste tutvustamisele KIKi esindaja Marek Maasikmets, kes tutvustas erinevatel aastatel kogutud õhuseire andmeid Ida-Virumaal. Õhuseires kasutatakse seirejaamade andmed, peale selle arvestatakse elanike poolt tulnud kaebusi. On tehtud teemauuringuid Kukrusel, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Marek Maasikmets märkis, et pole mingit vajadust avada Kukruse mäge, et see likvideerida. Mäe avamine toob rohkem ökoloogilist kahju, kui see mägi “toodab” praegu.

Iga uuringu eesmärgiks on ka soovituste kogum, millega peaks arvestama olukorra parandamisel.

Ida-Virumaal on vaja jätkuvalt tegeleda heitmete vähendamisega.Vajalik oleks keskkonnateadlikkuse suurendamine, kuna 1/10 piirkonna emadest pole teadlikud sellest, et õhu saastatus võib mõjutada laste sünninäitajaid ning 1/3 arvates mõjutab see vaid mingil määral.

Veel peaks teadlaste arvates piirkondlik meditsiinisüsteem pöörama suuremat tähelepanu riskiregioonis elavatele rasedatele. Naistearstid ja ämmaemandad peaks neid põhjalikumalt jälgima kogu raseduse väitel ning andma soovitusi, kuidas vähendada kokkupuudet erinevate riskiteguritega.

Enam tuleks keskenduda PM2.5  ja nendega seotud raskemetallide vähendamisele. On vaja rakendada võimalikult parimat tehnikat, kuna enneaegsuse ja väikese sünnikaalu risk põlevkivitööstuse läheduses on suurem. VKG seadmete seiskamis- ja käivitamisprotsesside ning saasteainete (SO2, H2S) läbi aegade võrdlus näitas, et lühiajaline saastetaseme tõus on enamasti põhjustatud seiskumis- ja käivitamisprotsessidega kaasnevast äkksaastest.

Lisaks PM2.5 on enneaegse sünni ja väikese sünnikaalu riskiteguriks halb sotsiaal-demograafiline olukord ning elanike eluolu tööstuspiirkonnas laiemalt. Sel põhjusel on äärmiselt oluline tegelega Ida-Virumaa elukeskkonna parandamisega.

Suuri muutusi paremuse poole toob kindlasti Euroopa roheline kokkulepe ja õiglase ülemineku mehhanism.

Hans Orru Tartu Ülikoolist märgib, et hetkel on õiglase ülemineku meetmete kavades terviseküsimused jäänud tööstusteemade varju. Sama võib öelda ka Ida-Virumaa arengustrateegia 2019-2030+ meetmete kohta.

Jana Kuiv