Vallakunstniku tööpõld – muuseumist uue raamatuni

471 Views
Kalev Prits

Nädalalehe Panorama külaline, Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits on ka varem meile oma tegemistest rääkinud. Nagu on loomingulisele inimesele kohane, suudab Kalev Prits alati üllatada uute lennukate ideedega, jäädes seejuures  vallaametnikuks. Nüüd ka kohalikku poliitikasse pürgiva inimesena.

– Alustame vestlust viimasest videouudisest, mida on võimalik näha Jõhvi valla sotsiaalmeedia kanalites – linna ausammastel ja mälestusmärkidel on „saunapäevad”. Milleks ausambaid pestakse, kaugel „saunapäevad” on?

– Iga asi vajab hoolt. Ka ausambad ja muud tänavatele paigaldatud mälestusmärgid peavad aeg ajalt saama hooldatud. Ilmamuutused teevad oma töö. Siit ka vajadus pesta, puhastada, eemaldada plekke … Jõhvi linna piires on ligi 20 erinevat monumentaalrajatist, mille eest vallavalitsus vastutab. Oleme ise need tähised linnaruumi paigaldanud. Tuletan meelde, et oleme korraldanud kaks paefestivali, just selleks, et kaunistada ja rikastada linnaruumi. Hetkel oleme Postihobuse ja Mereneitsi skulptuuride puhastuskuuri juba lõpetanud. Tööd jagub terveks suveks.

– Igas linnas võime kohata viitasid, mõnes kohas on need sildid maitsekalt kujundatud, mõned on aga ülimalt klassikalised. Olete seisukohal, et Jõhvi nn suunainfo vajaks uuendamist.

– 2003. aastal olin ka mina nende seas, kes töötas välja viitade kujunduse. Jõhvi tänavate märgistusest kirjutasid positiivses toonis siis mitmed vabariiklikud väljaanded. Aga ka siin on aeg oma töö teinud. On tekkinud uued hooned ja tihtipeale vananenud silt kannab endas vale infot. Koos linna arenguga peavad saama uue näo ka linnaruumi paigaldatud infoallikad – viidad ja infostendid. Vähe on kasu sellest, et viidal on märgitud sihtpunkti nimetus ja kaugus. Linnaruumis aitavad orienteeruda ka erinevad infotahvlid, kust on võimalik lugeda hoone või mälestusmärgi lühikest taustatutvustust. Jõhvi linna uuendatud viitade ja infostendide kujunduslik kontseptsioon on valmis. Lähtume soovist lisada linnaruumi uusi värve, viidad on kavandatud kolmes värvitoonis – rohelised, pruunid ja sinised. Eestis on saanud kombeks rohelistes toonides siltidega märgistada loodusteavet ja pruunide siltidega – muinsuskaitsega seotud teavet. Praegu otsime projekti rahastamise võimalusi ja paistab, et üks EL fondidest on valmis meie taotlusele vastama. Rõhutan – vallakunstnikuna olen kaugel sellest, et kõik vanad tänavaviidad maha võtta. Iga uuendamine pean kandma endas mõistlikku ja ajaloolist loogikat.

Kas võime samast mõistlikust ja ajaloolisest loogikast  rääkida Jõhvi kalmistu tööde teostamisel?

– Peame tunnistama, et oleme kalmistu heakorrale ja linnaruumi planeerimisele vähe tähelepanu pööranud. Eriti kalmistu vana osa vajab nii vallakunstniku, kui ka haljastaja selget nägemust. Tseremooniaväljak ei vasta tänapäevastele nõuetele. Väljaku ainus ”kaunistus” on suuremõõtmeline prügikonteiner ja koristusprügi kõrge hunnik. Meie kultuuris on kalmistu eelkõige park, mälestuste park. Loodame lähiajal lõpetada kabeli ümbruse valgustustööd. Kui juba saime kabeli korda, siis tervikliku pildi loob ka kaasaegne valgustus.

– Jõhvi radadele sattunud turistid kurdavad, et kohalikku ajalugu tutvustavaid materjale on väga vähe. Olete raamatu „Jõhvi läbi aegade” üks autoritest. Kas Jõhvi teemadel on oodata midagi uut?

– Raamat „Jõhvi läbi aegade” ilmus 2014. aastal. Raamatu alapealkiri ütleb, et tegemist on jutu ja pildiraamatuga. Koostasime trükise koos Anne-Ly ja Vallo Reimaaga. Raamatu väljaandmisega tegeles Jõhvi Muuseumi Selts ja ettevõtmist toetas EL Leader programm. Minult on mitmel korral küsitud, kas on mõeldav raamatu kordustrükk. Seda just vene keeles. Märgin, et vene emakeelega inimeste huvi Jõhvi ajaloo vastu on märksa aktiivsem kui näen seda eesti inimeste seas. Raamatu „Jõhvi läbi aegade” venekeelse variandi toimetamine ja kirjastamine on üheks oluliseks tööks minu tegemiste seas.

– Kohalikku ajalugu võib mitmeti jäädvustada ja tutvustada. Jõhvit tuntakse kui keskaegset Virumaa keskust, loomulikult üheks kohasildiks on põlevkivi. Aga Jõhvi elas ja elab huvitavat elu ka ajavahemikul linna loomisest kuni tänapäevani. Kas poleks aeg mõelda uuele muuseumile või ajaloolisele ekspositsioonile?

– Meil on piisavalt palju materjali Jõhvi ajaloo kohta. Kirikumuuseum tutvustab keskaegset Virumaad. Kohtla-Järvel asuv põlevkivimuuseum on selgelt teemamuuseum. Hiljuti lisandus jalgpallimuuseum. Mida ei ole? Ekspositsiooni, kus leiaksime teavet ajavahemikus Jõhvi linna loomisest kuni tänapäevani välja. Näiteks naaberlinnas Rakveres asub ajaloolisel Pikal tänaval Linnakodaniku muuseum, kus näeme tavalise linlase eluolu aastatel 1900-1930. Tegemist ei ole tuntud kirjaniku maja-muuseumiga või poliitiku memoriaalekspositsiooniga. Linnakodaniku muuseum loob pildi linna elust, igapäevatoimingutest, nende huvidest ja elutasemest. Just selline muuseum võiks olla ka Jõhvis. Materjal ekspositsiooniks on piisavalt, kindlasti tuleks selle koostamisel appi Iisaku muuseum ja Kaevandusmuuseum. On alles mitmed eraarhiivid. Tegelikult Jõhvi muuseumi idee pole sugugi uus. Mõned aastad tagasi, kui alustati mõttetalgutega Jõhvi raudteejaama hoone tulevase saatuse üle, pakuti välja võimaliku muuseumi asukohaks just raudteejaama. Ka mina olin selle idee poolt. Praegu aga pakun muud lahendust. Jõhvi vallamaja lakas oleks piisavalt palju ruumi muuseumi ekspositsiooni loomiseks. Majanduslikult oleks see kõige soodsam variant. Pealegi on vallamaja ajalugu kogukonna ühiskondliku hoonena igati väärikas. Siin oli kunagi kool, lasteaed, pioneeride maja, seltsimaja. Täna võime julgelt nimetada vallamaja meie raekojaks. Seega kohaliku muuseumi jaoks ideaalne asukoht.

– Rääkisime kalmistust, siis muuseumist – need on tõesti ajaloo märgid. Kas peate ka tänapäeva projektides lähtuma ajaloolisest reaalsusest?

– Soovime elada ilusas ja mugavas linnaruumis. Olen kohati märganud minu kolleegide soovi üle disainimiseks. Ei arva, et see on hea. Ka meil on linnaplaneeringus tehtud vigu, mida on nüüd võimatu parandada. Jõhvi kesklinna kujundamisele avaldas kahjustavat mõju kunagine suurpõleng. Sama olukord oli ka Tartus ja Petseris. Toon veel ühe näite. Stalinistliku arhitektuuri kontseptsioon nägi ette rajoonikeskuste keskväljakute ja esindushoonete kavandamist lausa detsimeetrite järgi. Hoonete ehitusel või lammutamistel oli tihti selge poliitiline tellimus.  Näiteks Jõhvi kesklinnas endise postimaja taha sooviti  ehitada punasest telliskivist kultuurimaja. Aga ette jäi õigeusukiriku õpetaja maja. See lammutati. Kultuurimaja ei saanudki valmis.

Need on asjaolud, mis mõjutavad tänapäeva arhitektide ja linnakunstnike loomingulisi tegemisi.

– Nimetage mõned vallakunstniku tööprojektid, kus on daatumiks aasta 2021.

– Veel sellel suvel on kavas heakorrastada viaduktist kahele pooole jäävad ringteed. Ringhaljastus näeb ette graniitkivide, roheala ja LED-valgustite ühist kontseptsiooni. Projekt on Maanteeametis saanud heakskiidu. Muuseas, tegemist pole sugugi kalli ettevõtmisega.

– Oleme teadlikud, et soovite osaleda järgmistel kohalikel valimistel, liitusite valimisnimekirjaga „Arenev Jõhvi”. Keda ja mida soovib arendada?

– Ees on huvitav ja kohaliku elu jaoks tähtis ajavahemik. Tõesti otsustasin liituda valimisnimekirjaga „Arenev Jõhvi”. Tegemist on minu arvates, tegusa tiimiga, kuhu juba praegu kuulub ligi 40 inimest. Programmiliste dokumentide avalikustamiseni on veel piisavalt aega, kuid mainin, et soovime kaasata valla arengusse noori. Peame kasvatama neid, kes on tulevikus volikogu liikmed, vallaametnikud, asutuste juhid või lihtsalt aktiivsed inimesed.

– Soovime edu valimistel. Aga kas jääb aega lemmikloominguks – šaržideks?

– Pean tunnistama, et pandeemiaaeg ei olnud minu jaoks eriti loomingulise inspiratsiooni aeg. Üks minu näitus jäi koroonapiirangute pärast toppama Sonda raamatukogusse, nüüd  ootan sobivat hetke näituse seadmiseks Aserisse. 

– Nädalaleht Panorama tänab huvitava vestluse eest. Loomingulist indu!

Vestles Jana Kuiv