Jõhvi Motoklubi on suutnud vaatamata pandeemia piirangutele tegutseda tavapärases rütmis. Jätkusid treeningsõidud, hoolitseti tehnika eest, mõeldi ka tulevaste võistluste korraldamisele. Mingi mõõna traditsioonilisse võistluste graafikusse koroonaaeg siiski tekitas. Motoklubi eestvedaja – isa Arvo Keerme ja pojad Argo ning Riho olid lahkelt nõus nädalalehe Panorama lugejatele avama oma lemmikharrastuse saladusi.

Panorama: Jõhvi autotöökojas, mis kuulub teie perekonnale on mitu riiulit läikivate karikatega, medalid ja diplomid nendele lisaks. Mitme aasta sporditrofeed siin koos on?

Arvo: Siin on need karikad, mis kodudesse enam ei mahu. Iga karika taga on tõsine töö, põnevust ja närvipinget täis võistlussõidud. Ega siin pole ainult motovõistluste auhinnad. Leiame näiteks ka Tartu suusamaratoni trofeed. Tegelikult mina tulin motospordi juurde siis, kui olin 22-aastane. Varem tegelesin jalgrattaspordiga. Sportlikult olin juba sellisel tasemel, kus jalgrattavõistlused hakkasid takistama igapäevast tööd. Oli keeruline olla töölt eemal nädal või kaks. Pidin tegema otsuse, kas üldse lõpetada spordiga või valida mingi muu ala. Siis tuligi jalgratta asemele mootorratas. Võistlused toimuvad tavaliselt nädalavahetusel ja see ei sega töörütmi.

Argo: Eks alati on viimane võidukarikas kõige enam meeldejääv. Hea kui juba varsti saab uue karika teistele lisaks riiulile panna. Hetkel on minu jaoks väärtuslik 2018 Balti kestvuskrossi karikavõistluste esimese koha karikas. Pole vaja häbeneda ka Alutaguse Maratoni, Tartu Maratoni või Elva Rattamaratoni tulemusi.

Riho: Hea näide on selle aasta maikuu. Kaks päeva ja kaks esikohta. 15. mai – ühepäevane enduro EMV Leigol ja 16. mai – Saku Offroad kestvuskrossi Eesti meistrivõistluste avaetapp. Esimese sõidupäeva võtsin pingevabalt ja nautisin päeva. Pühapäevane Saku sõit oli raskem, sest eelnevatest sõitudest oli rada juba väga auklik. Käed said korralikult villi aga kuidagi sai lõpuni. Üldiselt võib rahule jääda.

Panorama: Kui sageli satub Keerme perekonnanimi või Jõhvi Motoklubi rahvusvaheliste võistluste protokollidesse?

Arvo: Esmalt peab mainima, et motospordil on ka Ida-Virumaal oma ammused juured. Veel N.Liidu aegadel korraldati krossisõite lausa Jõhvi linna piires. Seal, kus praegu on Pargi Keskus. Siis tegutsesid legendaarsed Voka ja Kohtla-Nõmme klubid. Jõhvi Motoklubi sõitjad on osalenud arvukatel võistlustel Venemaal, Soomes, Lätis ja Leedus. Professionaalse motokrossi „olümpiaks” peetakse Rahvuste Krossi. Eesti sõitjate parim tulemus maailma edetabelis oli 4 koht 2019. aastal, aga aastakümneid on Eesti sportlased kindlalt püsinud maailma esikümnes.

Argo: 2015. aastal otsustasime vend Allariga võistelda USAs. Leidsime meile taskukohase ja kalenderplaani sobiva sõidu New-Yorgi osariigis. Seal olid sõidud korraldatud nii, et liitusime kohaliku tiimiga. Oli võimalik rentida mootorratas, isegi hooldemees oli meile kinnitatud.  USAst võidukarikaid ei toonud, aga olime tunnistajaks, et üks meie sealse tiimi sõitjatest sai esikoha.. Vaatamata sellele, et motosport on individuaalne spordiala, võime rääkida ka meeskonnaspordist. Loeme ennast ikka harrastussportlasteks, aga esimene üritus proffide seas on ka tehtud. Eelmisel, 2020. aastal jõudis Jõhvi Motoklubi sportlane Tanel Rauk Euroopa motokrossi MV-l punktikohale.

Panorama: Tuleme nüüd Euroopasse ja Eestisse tagasi. Rääkige, kuidas korraldate oma treeninguid?

Arvo: Motoalad kuuluvad nende sekka, kus piirangud polnud väga ranged. Jõhvi Motoklubi Kohtla-Nõmme raja pikkus on 7.5 km. Ruumi treeninguteks on piisavalt palju. Treeningsõitudele lisaks tuleb motosportlasele kasuks jalgrattasõit, suusatamine ja jooksmine.

Argo: Oleme enne pandeemiat mitmel korral käinud treeningsõitudel Itaalias. Paneme kolm tsiklit kaubikbussi ja teele. Bussis saame ööbida. Eestlased on seal treeningradade omanikele juba niivõrd tuttavad, et hommikul meid tervitatakse eestikeelse terega. Tänu sellistele treeningsõitudele saame piltlikult öelda, et meil on ühiste huvidega sõpru Venemaast Šveitsini.

Panorama: Mitu inimest on seotud Jõhvi Motoklubiga? Kas lapsevanemad on oma laste suhtes sama julged, nagu see on saanud tavaks teie peres?

Arvo: Arvestuslikult on Ida-Virumaal praegu umbes 50 aktiivset motohuvilist, meie klubi liikmeid on 20. ringis. Teeb rõõmu, et laste seas on motosport populaarne. Meie klubi noorem sõitja on 4-aastane. Oleme uhked, et see on meie oma pere laps. Lastel peab olema peale kooli veel muid võimalusi eneseharimiseks ja füüsiliseks kasvatuseks. Nii vähenevad alkoholi ja suitsetamise riskid.

Riho: Motospordis on toimunud sisulised muutused just lastele mõeldud võistluste korraldamisel. Näiteks nüüd saavad juba 10-aastased osaleda populaarsetes kestvussõitudes. Lastele mõeldud sõidu kestvus on 40 minutit.

Argo: Noor motohuviline peab kohe alguses saama aru, et siin pole koht, kuhu tullakse hullupööra kihutama. Treeningute ajal räägime rajataktikast ja ohutusest. Motospordi üks osa on ka tehnikaarmastus, soov oma ratast tehniliselt hooldada.

Panorama: Mitmeid aastaid on Jõhvi Motoklubi korraldanud EMV Kohtla-Nõmme etapi kestvuskrossi. Pandeemiapiirangud panid populaarse võistluse pausile. Mis saab edasi?

Arvo: 2021. aasta Kohtla-Nõmme etapp on hetkel kavandatud septembriks-oktoobriks. Loodame, et võistlus toimub, teeme selleks suuri pingutusi.

Vestles Jana Kuiv 

Reklaam