Vahetult enne Jõhvi valla kultuurikomisjoni ja vallavolikogu juunikuu istungeid kohtus Jõhvi abivallavanem Evelyn Danilov nädalalehe Panorama töötajatega. Tunniajalises vestluses puudutasime mitmeid sotsiaal-ja kultuurivaldkkonna küsimusi. Samas on selge, et keskraamatukogu hoone seisund, erivajadustega laste rühma töö selleks mittekõlblikus ruumis või terav vajadus korraldada mäluhäiretega inimeste ja nende perede sotsiaalabi ei saa olla ainult ühe vallaametniku pädevuses. On küsimusi, mille lahendamine algab volikogu otsustest.

– Meie vestlus toimub esmaspäeval (14.06), kahe päeva pärast räägite Jõhvi valla kultuurikomisjoni istungil keskraamatukogu hoone seisukorrast. Kas tõesti asjad on nii halvad, et hoone seisund vajab volikogu sekkumist?

– Olukord on tõesti väga halb! Pole saladus, et raamatukoguhoone on raamatukoguks kohandatud. Kinohoonet vanemad linlased kindlasti mäletavad. Kui ma asusin  raamatukogu juhi kohale, siis esimeseks ehmatuseks olid ämbrid. Vee kogumine ämbritesse oli juba raamatukogu töötajate rutiinne kohustus. Ja ega töötajad pole süüdi, et hoone katuse paigaldajad ei viitsinud võtta samast raamatukogust mõnd katuse paigaldamise õpikut. Vihmaveed teevad kahju mitte ainult nigela kaktuse kaudu. Sugugi parem pole olukord keldrikorrusel. Nii hallitavad ja hävivad raamatud.

– Sellegipoolest raamatukogu töötab ja töötas ka pandeemia piirangute ajal. Kohalik raamatukogu lugejate arvu üle ei kurda, palju tähelepanu pööratakse lastele.

– Aga miks te ei küsi, millise hinnaga!? Töötada ruumides, mis ei vasta kaasaja tingimustele, on saanud igapäevaseks normiks. Töökaitseinspektsioon on koostanud raamatukogule ranged ettekirjutused töökeskkonna osas. Päästeamet on teinud sama, sest madalate akende ette paigaldatud raamide ja võrede vahed on laste ohutuse seisukohast üliohtlikud. Isegi lasteosakonna põrandakatted on nii amortiseerunud, et traadiotsad vigastavad lapsi. Lugemissaali valgustus ei võimalda lugejatel kirjandust uurida, osa inimesi otsib kohta akna all, et valgust oleks veidi rohkem. Vähesed teavad, et riiulid on raamatukogus paigaldatud täpselt kandepalkide kohtadele, vastasel juhul oleks maja ammu kokku varisenud!

– Raamatukoguhoone seisukord pole kellelegi uudis. Antud olukorras on igati õige küsida, miks siis renoveerimine või uue maja ehitus on veninud aastast aastasse?

– Vajadusest ehitada Jõhvi linna kaasaegne raamatukogu on tõesti palju räägitud. Vallavalitsus on koostanud esmase projektitaotluse. Kuni viimase ajani oli meil lootust, et saame riikliku rahastuse. Meie nägemuse järgi vajab Jõhvi mitte ainult uut raamatukogu. Vaatame teemat laiemalt. Meie soov on ehitada, arvestades regiooni vajadusi, kaasaegne integratsioonikeskus, kus hoone üheks osaks ja funktsiooniks oleks raamatukogu. See peaks olema Eesti kõige kaasaegsem raamatukogu. Projekti kavandi koostamisel võtsime mõõtu  Soome tänapäeva raamatukogudest. Esialgse kalkulatsiooni järgi oleks uue hoone ehituse maht u 3,5-4 miljonit eurot. Jõhvi projekt läbis esimese taotlusvooru, kuid riik pidas teisi taotlusi meie omast tähtsamaks.

– Riigi raha võimegi ootama jääda. Aga raamatukogu laguneb täna. Peab ju mingi väljapääs olema!?

– See ongi teema, millega vallavalitsus läheb lähipäevadel kultuurikomisjoni ette. Muud võimalust ei ole, kui volikogu liikmed peavad vastu võtma poliitilise otsuse – raamatukogu hoone renoveerimine: eelkõige katusetööd, keldri isolatsioon, ventilatsioon, valgustus ja lasteosakonna kohandamine, mis vajab vähemalt 120 tuhande  eurost rahasüsti. Nüüd on poliitikute otsustada, kas COVID-19 abiprogrammidest saadud riigi raha suunata raamatukogu hoone päästmiseks või jääda varasema otsuse juurde kasutades pandeemia abipaketti Jõhvi jaamahoone renoveerimiseks?

– Jääme ootama ning lootma kultuurikomisjoni ja ka volikogu mõistlikku otsust. Teame, et teie töölaual on veel üks lahendust vajav ruumiprobleem. Siin on märksõnadeks lasteaed Kalevipoeg ja erivajadustega laste rühma ruum.

– Kui moodustati lasteaias erivajadustega laste rühm, siis tundus, et II korruse väike ruum on igati sobilik. Nüüd on aga selge, et rühmaruum peab olema I korrusel. Küsimus on laste ohutuses. Trepid ei sobi erivajadustega lastele. Hetkeolukorda võib piltlikult kirjeldada nii – liikumispuuetega inimeste huvialaring asub III korrusel hoones, kus lifti ei ole. Kui küsite, kas Kalevipoja lasteaias on võimalik teha ruumidega vangerdusi, siis vastan lühidalt – need võimalused tuleb leida!

– Kas noorsootöö arengukava on saanud juba mõned punktid või peatükid?

– Siin on samuti seos riiklikul tasemel vastuvõetavate dokumentidega. Aga iga omavalitsus seab oma sihid. Minul on hea meel teatada, et valla noorsootöö arengukava koostamise töögrupp on juba esimese koosoleku maha pidanud.Töörühmas on noorsootöötajad, koolide ja mitmete MTÜde esindajad ning ka lapsevanemad. Loodame, et ka valla noored ütlevad oma sõna arengukava koostamisel. Tavaliselt koostatakse arengukava neljaks aastaks ning iga aasta kava täiendatakse uute eesmärkidega ja tegevustega.

– Eelmise lehenumbri rubriigis „Toimetus küsib-vallaametnik vastab” selgitasite, miks panete volikogu lauale sotsiaalteemalise eelnõu, mis puudutab tööealaliste erivajadustega inimeste ning tööealiste hoolduskoormusega inimeste tööhõivet toetavate sotsiaalhoolekandeteenuste väljaarendamist Jõhvi vallas. Tavainimese jaoks päris arusaamatu sõnastusega eelnõu. Palume täiendavaid selgitusi.

– Mitmete riiklike sotsiaalsete projektide menetlemine omavalitsustes on seotud juriidilise toiminguga – volikogu annab loa vallavalitsusele praktiliseks seaduste täitmiseks. Lisaks riigivahenditele kaasatakse sotsiaalprojektidesse ka omaosalus, milleks on samuti vaja volikogu volitusi. Jõhvi valla osalus riiklikus programmis, mis on suunatud dementsussündroomiga isikute ja nende lähedaste iseseisvale toimetulekule ja tööle naasmise arendamisele, annaks võimaluse kaasata kuni aastani 2023 ligi 420 tuhat eurot abiraha, milles oleks valla osalus 126 tuhat. Jõhvi vallas on teenuseta 15 tugiisiku teenust vajavat elanikku ja 25 kuni 30 koduabiteenust vajavat valla elanikku. Teenuse arendamise tulemusena saavad inimesed elada kodustes tingimustes kauem ja liikuda ööpäevaringsele hooldusele hiljem. Tänu Jõhvi valla osalusele projektis hakatakse  päevahoiuteenust osutama 5-le dementsussündroomiga isikule, kelle elukoht on eelkõige Jõhvi vald. Lisaks hakatakse osutama nõustamis- ja tugigrupi teenust dementsussündroomiga isikute perekonna liikmetele. Tugiisiku teenust hakatakse osutama 15 inimesele ja koduabiteenust planeeritakse osutada 25-30 teenust vajavale isikule. Lisaks koolitatakse välja töötajad, kelle pädevus võimaldab osutada teenusel olevate isikute pereliikmetele nõustamis- ja tugigrupi teenust. Projektitaotluse positiivne otsus annab ühtlasi võimaluse hoolduskoormusega tööealistel isikute lähedastel naasta tööturule.

– Sotsiaalvaldkond on tõesti väga keeruline. Omavalitsus peab täitma riigi poolt delegeeritud kohustusi, lisaks on välja töötatud ka kohalikud teenused. Kas Jõhvi vallas tavaks saanud võimupöörded “raputavad” ka vallavalitsuse sotsiaalosakonda?

– Meie osakonnas on töötajad, kes tegelevad sotsiaalvaldkonnas üle 30 aasta. On ka neid, kes liitusid meiega mõned kuud tagasi. Nagu igas kollektiivis –  toimuvad vangerdused või tulevad uued töötajad. Mõnele aga peame selgitama, et nende teadmised ja oskused ei võimalda jätkata. Sotsiaalosakond peab olema kõikidest võimumängudest väljas. Seda nii töö sisu, kui ka personaalses valguses.

Vestles Jana Kuiv

Toimetuselt: Evelyn Danilovi lühikommentaar, mille ta postitas sotsiaalmeedias peale Jõhvi vallavolikogu viimast istungit. „Poliitika on poliitika ja igasugused muutused käivad sellega kaasas. Vallavanema tagasi astumisega lõppes ka minu ametiaeg siin majas. Kallid kolleegid, enamusega teist algas minu ühine teekond juba kaks aastat tagasi, keskraamatukogus töötamise ajal. Te olete väga erilised. Hoidke end, olete kullatükid selles suures meeskonnas. Aitäh Teile toe ja abi eest. Minu kaks kätt, Maria ja Tamara, suur tänu teile. Teie panus on olnud hindamatu ja ülimalt väärtuslik. Olete oma ala tõelised spetsialistid. Siiralt Teie, Evelyn Danilov”.