Alutagusel arutati Ida-Virumaa tuleviku üle

471 Views
Panorama

Neljapäeval, 17. juunil Alutaguse puhke-ja spordikeskuses toimus Ida-Viru arengukonverents „Õiglase ülemineku ootuses”. Konverents oli jätkuürituseks Ida-Virumaa õiglase ülemineku ja roheplaani koostamise seminaril osalejatele. Konverentsiga liitusid ka mitmed regiooni arvamusliidrid, omavalitsuste ja ettevõtluse esindajad.

Konverentsi avasid IVOL juhatuse esimees ja Toila vallavanem Eve East ning Alutaguse vallavanemTauno Võhmar. Põhiettekanded esitasid Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, kes kõneles teemal “Euroopa Komisjoni ootused ja toetused seoses rohepöörde ja õiglase üleminekuga” ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen, kes tutvustas maakonna arengustrateegia uuendatud visiooni ning strateegilist raamistiku.

Valdkondlikud lühiettekanded, mis olid sissejuhatuseks aruteludesse, esitasid Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhataja Teet Kuusmik (ettevõtluse areng)

TalTach Virumaa kolleźi direktor Mare Roosileht (teadus ja haridus), Narva linnapea Katri Raik (elukeskkond ja sotsiaalteenused), Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen ja Jõhvi Kontserdimaja juht, Ida-Viru filmifondi koordinaator Piia Tamm (turism, kultuur ja loomemajandus).

Peale lõunapausi konverents jätkus lauaaruteludega, kusotsiti vastest küsimusele: „Mida on vaja teha, et eesmärkideni jõuda?“ Paneeldiskussioonil “Kuidas tagada maakonna arengustrateegias kokku lepitud tegevuste ellu viimine ja tulemuslikkus?“ väitlesid IVOL juhatuse esimees ja Toila vallavanem Eve East, ettevõtja ja EVEA volikogu liige Meelis Tint, Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev, ajalehe „Põhjarannik“ peatoimetaja Erik Gamzejev, Põlevkivi kompetentsikeskuse teadusjuht, Ida-Viru teadusnõukogu liige Allan Niidu ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhatuse liige Pille Sööt.

Konverentsi moderaator oli ERR ajakirjanik Narvast Jüri Nikolajev.

Peale kontaktkohtumise Alutagusel korraldajad võimaldasid osaleda konverentsitöös ja ka lauaaruteludes virtuaalselt. Arvestades kohaliku keeleolukorda oli korraldatud sünkroontõlge vene keelde, seda kohapeal ja ka virtuaalselt osalejatele.

Mõned mõtteterad konverentsilt:

Tauno Võhmar – Alutaguse valla eelarves on oluline osa ressursimaksudel. Kui põlevkivisektor kaob, on meile suureks küsimuseks vallaelu korraldamine. Ootame vastuseid, millega rohepööre saab asendada praegu töötavat süsteemi.

Keit Kasemets – Paremat aega ja võimalust rohepöördeks Ida-Virumal ei tule! Õiglase ülemineku fondist on meil võimalus saada 322 mln eurot. Muidugi tekib küsimus – on seda vähe või palju? Näiteks Tallinna uue haiglahoone ehituseks küsitakse 500 mln eurot.

Lauri Jalonen – Laual on praegu mitmed gedad eraprojektid – Aquaphor supertehas, Ragn Sells CaCO2 tehas, TBHAWT tuulegeneraatorite tehas, akude, salvestusseadmete ja päikesepaneelide komponentide tootmine. Perspektiivsed on digi ja multimedia ettevõtlusinkubaatori, tööstusinkubaatori, robootika,koolituskeskuse, Auvere Agropargi ja Taltech keskuse Vidrik arendamine.

Teet Kuusmik – Peame oskuslikult kasutama meie geopoliitilist asukohta Euroopa Liidu ja Venemaa piiril. Oleme rohepööre keskpunkt. Teeme Ida-Virumaa taas suureks.

Mare Roosileht – Meie omapära on selles,et oleme ainuke maakond Eestis,kus on loodud ja edukalt tegutseb haridusklaster. Edu loob kõikide osapoolte sünergia.

Katri Raik – Ida-Virumaa arengust räägitakse juba üle 20. aasta. Praegu räägitakse eriti tihti, kasutame selle võimaluse. Narva endiselt soovib taotleda Euroopa kultuuripealinna nimetust. Igale Ida-Virumaa omavalitsusele on vaja oma suurt projekti. Iga aasta peab igas omavalitsuses tekkima midagi uut.

Kadri Jalonen – 2021. Aastal on turismivaldkonnas tehtud mitmeid olulisi same – Kauksi raunahoone ja Sillamäe merepromenaad. Meie sooviks on saada aastaks 2030 turistide peale Tallinna sihtpunktiks nr 2.

Piia Tamm – Kultuurivaldkonnas toon ühe olulise mure. Maakonnas ei ole korraliku kontsertklaverit. Väga loodan, et ühiselt leiame 150 tuhat sellise klaveri ostmiseks. Nii tome Ida-Virumaale tippesinejad, nii saame kasvatada publikut. 

 Jana Kuiv