Koolivaheajal ei tohi ohutust unustada!

293 Views
Noorsoopolitsei

Lõppenud kooliaasta oli paras pähkel õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele. Kindlasti soovivad meie lapsed suvekuudel unustada arvutis istutud tunnid, karantiiniaja ja distantssuhtlemise. Soojad ilmad meelitavad noori tänavatele, kus kahjuks peale päikesepiste võivad olla ka muud tõsised riskid. Turvalisest koolivaheajast rääkis nädalalehele Panorama Ida prefektuuri vanemkomissar Svetlana Safronova.

– Kas koolivaheaja algusega sai politsei ka rohkem tööd?

– Ma ei saa öelda, et politseitöö on mingil moel sõltuvuses aastaaegadest. Muutuvad töövormid. Kooliajal töötame rohkem koolidega, suvel aga lastelaagritega, suvepuhkuse korraldajatega ja pöörame rohkem tähelepanu tänavatel patrullimisele.

– Lõppenud õppeaasta oli keeruline. Kuidas töötab politsei õpilastega, kui nad on ligi üheksa kuud distantsõppel?

– Pidime rohkem kasutama kaasaegseid IT-lahendusi. Suhtlesime virtuaalselt, üritasime operatiivselt sekkuda konfliktsituatsioonidesse. Kasutasime oma töös palju infot, mis laekus meile lastevanematelt ja õpetajatelt. Jälgisime ka seda, et ei oleks õigusrikkumisi. Õppimine internetis, eriti siis, kui laps on üksinda kodus, vajas erilist tähelepanu. Oli juhtumeid, kui õpikeskkonda sisenesid võõrad inimesed, kohe oli märgata erinevate fotode või videolõikude avaldamist. Avaldati solvavaid kommentaare, see kõik segas virtuaaltundide käiku. Samas tekkisid konfliktsituatsioonid, mida pidi ühiselt ja operatiivselt lahendama.

– Kas laste käitumine suvevaheajal, nende vaba aja veetmise hoiakud on aastatega muutunud?

– Muutused on märgatavad. Suures osas paremuse poole, kuid on ka miinusmärgiga tähelepanekuid. Positiivselt märgin lastevanemate tõsisemat suhtumist oma laste vaba aja veetmisesse. Veidi vanemate laste jaoks otsitakse töövõimalusi. Linnades veedavad noored palju aega mänguväljakutel, skate-pargis või üüritakse elektritõukeratas. Interneti mõju laste arengule on samuti märgatav. Noortel on just neile omane suhtlemiskeel. Tean, et noor enne kui kedagi lööb, mõtleb tõsiselt oma teo tagajärgedele. Noored teavad nii oma õigusi kui ka kohustusi.

– Aga mida märgite miinuspoolel?

– Selliseid näiteid on ka palju. Näiteks lapsevanemad toovad lapse mänguväljakule ja tulevad järgi alles päeva viimastel tundidel. Kas lapsevanem teab, millega laps terve päeva tegeleb? Kellega suhtleb? Paljudes riikides kehtib seadus, mis reguleerib, millal laps peab kindlasti olema mänguväljakul koos oma isa- või emaga. Lapsevanemad ei taju oma lapse enesekontrolli võimeid.

Teiseks negatiivseks näiteks märgin, et õhtuti on väikestele lastele mõeldud mänguväljakud vanemate noorte kogunemiskohaks. On palju lõhkumisi, atraktsioonid ei ole ju üldse mõeldud suurematele lastele.

– Mida peaks tegema kohalik omavalitsus noorte kasvatamisel?

– Kohaliku omavalitsuse tähtsus kasvab iga aastaga. Noortega tuleb suhelda. Jälle toon näitena Jõhvi skate-pargi. Selle asukoha valikul arvestati noorte soove. Skate-park on noorte seas populaarne ja parki on kavas laiendada. Olen seda parki mitmel korral külastanud koos noorsookomisjoni esimehega Jelena Bezvoditskajaga, vestlesime noortega ja saime meile vajalikku tagasisidet. Arutlesime noortega ka turvalisuse teemal, hiljem jätkus arutelu juba noorsookomisjoni istungil.

– Mida siis noored konkreetselt soovivad?

– Skate-pargis võiks olla rohkem prügikaste, veel võiks olla väike eraldi ruum, kus oleksid hoiul luuad või harjad. Skate-pargis võib isegi väike kivike põhjustada raske õnnetuse.

Kohtla-Järvel oli aga selline juhtum – noored lõhkusid mänguväljakul mõned atraktsioonid. Politsei leidis vandaalitsejad, pärast vestlust avaldasid noored soovi ise lõhutud atraktsioonid parandada .

Üks oluline osa politseitöös on koostöö sotsiaaltöötajatega.

– Kas elektritõukerataste ilmumine meie tänavatele on tekitanud politseile lisapeavalu? Millised on tüüpilised rikkumised?

– Esmalt turvalisusest skate-pargis. See on kõrgendatud ohu tsoon! Kiivri kandmine on kohustuslik, sama reegel on ka põlve- ja kätekaitsmetel. Väga paljud noored eiravad neid reegleid. Teiseks ohuks on elektritõukerattad. Kahjuks näeme sageli lapsi, kes sõidavad elektritõukerattal ilma kiivrita ja ilma lapsevanema kontrollita. Hiljuti pidas politsei kinni 10-aastase tüdruku, kes sõitis elektritõukerattal ilma kiivrita. Selgus, et isa-ema olid just kinkinud tütrele tõukeratta. Ratas sai ostetud, aga kiiver mitte.

– Elektrilise Bolt tõukeratta saavad rentida noored alates 16. eluaastast. Aga rentida saab ju lapsevanem ja anda lapsele sõitmiseks.

– On ka selliseid juhtumeid päris palju. Noorematel kui 16 aastat peavad olema jalgratturiload ja loomulikult kiiver. Reeglite eiramine võib tuua menetluse ja protokolli koostamise. Seni oleme piirdunud suulise hoiatusega.

– Kas lapsevanem tohib sõita elektrilisel tõukerattal koos lapsega?

– Annan selge ja lühikese vastuse – ei tohi! Elektriline tõukeratas liigub u 15-20 km/tunnis.

– Ees on veel kaks kuud suvist koolivaheaega. Millised on politsei soovitused meie lugejatele?

– Jälgige palun seadusi. Reeglid on koostanud inimesed inimeste jaoks. Reeglite täitmine ei ole mingi eriline teene politseile, reeglite täitmine vabastab teid paljudest ebameeldivustest ja probleemidest. Ja ärge kiirustage, just valesti valitud kiirus võib tuua õnnetuse. Noored! Suhelge rohkem oma vanematega, kui olete lubanud tulla koju kindlaks kellaajaks, siis tehke seda. Liigne närvipinge pole kellelegi vajalik.

Vestels Ilja Telnov

Foto Jevgeni Kapov