Jõhvi vallas toimus kaasava eelarve ideede korje ja rahvahääletus esmakordselt. Parim projekt selgitati hääletamisel, kus osales 100 inimest. Jõhvi vallas elab 11 227 inimest, seega 11 127 inimest jäid kaasava eelarve menetlemisest kõrvale. Tekib küsimus, kas Jõhvi kaasaval eelarvel on rahvademokraatia iseloom? Mis saab siis, kui 17. oktoobril tuleb valimiskastide juurde samuti 100 inimest. See on ju kandidaatide ja nende perekonnaliikmete arv?

Kaasavast eelarvest räägiti Jõhvi vallas esmakordselt novembris 2020, kui vastava otsuse kinnitas vallavolikogu. Näitena võib mainida, et esimesena rakendas kaasavat eelarvet 2013. aastal Tartu linn. 2018. aastal viisid kaasavat eelarvet ellu juba 20 ehk veerand kõikidest omavalitsustest.

Jõhvi vallas otsustati määrata kaasava eelarve summaks 21 000 eurot.

Jälle väike võrdlus: Tallinn – 800 000 eurot, Tartu linn – 100 000 eurot, Pärnu linn – 25 000 eurot, Keila linn – 15 000 eurot, Harku vald – 50 000 eurot, Narva-Jõesuu linn 30 000 eurot.

Jõhvi vallavalitsus korraldas ideedekorja, mis lõppes 30. aprillil. Oma projektiga tuli välja 7 inimest (tuletame meelde, et vallas elab üle 11 000 inimese): konkursile esitati 13 ideed.

Esitatud projektid olid väga erilised – teedeehitusest kuni lumelaoni, vihmavee kanalisatsioonist kuni väikekülade elektriga varustamiseni, jalgrattaparklatest kuni seinamaalinguteni.

Vallavalitsus moodustas erikomisjoni, kelle ülesandeks oli valida viis parimat ettepanekut, mis hiljem esitati rahvahääletusele.

Rahvahääletusele pandi järgmised ideed:

– Linnapargi takistusrada. Täiendada linnapargi mänguväljakut, lisades selle elementidele nn „takistusraja“, nagu need on seiklusparkides, et see oleks huvitav ka vanematele lastele ja isegi täiskasvanutele.

– Hirve pea suur installatsioon LED valgustusega, ca 10 m kõrge ja kerge konstruktsioon, mis kutsub vaatama.

– Sillakesed linnapargis. Linnapargis olevate väikeste saarte ühendamiseks puidust sildade paigaldamine.

– Jõhvi 1960… ja 2020… Valitud pindadele (Promenaadi tunnel või linnahooned) „trükkida“ seinapildid endisest Jõhvi linnast (aastakümneid tagasi) koos fotodega tänapäeva linnast – kuidas meie linn on aja jooksul muutunud ja arenenud. Eksponeerida kahte fotot erinevatest Jõhvi paikadest – üks arhiivist (nagu see oli mõnikümmend või isegi mõnisada aastat tagasi) ja üks tänapäevane.

Maksimaalse häälte arvu (58) sai linnapargi lasteväljaku laiendamine.Tegelikult valmib lasteväljaku laiendus mitte sellisena nagu seda kirjaldas oma projektiidees autor. Vallavalitsuse komisjon otsustas loobuda esitatud ideest pannes hääletusele muudetud projekti. Põhjuseks nimetatakse esialgse variandi kulukust, mis ületas kaasava eelarve summa.

Vallavalitsuse arvates on vähene huvi osaluse vastu rahvahäältusel seotud hääletuse digilahendusega. Samas näitas rahvahääletus poolehoidu linnapargiga seotud projektide suhtes.

Sõltumata sellest, milline on Jõhvis võim ja kes on vallavanem, tuleb  kaasava eelarve objekt rajada. Kaasav eelarve on rahva tahe, sellega peab arvestama. Isegi siis, kui rahvahääletusel osales 100 inimest.

Jana Kuiv