Kogumine – miljonite harrastus

815 Views
MARK

Juulikuu viimastel päevadel leidis Jõhvis aset kaks filatelistliku sisuga ettevõtmist. Lennupäevadel oli võimalik uudistada näitust „Lennundus ja filateelia” ja Jalgpalli Rahva Muuseumile kingiti 10 väikestendi jalgpalliteemaliste markidega. Mõlema sündmuse taga oli Virumaa koguja Samuel Golomb. Nädalaleht Panorama palus staažikal kogujal rääkida oma harrastusest.

– Kas täna on margikogumine veel sama populaarne, kui aastakümneid tagasi?

– Elu areng ja  koos sellega postiteenistuse muutumine on märgatavalt vähendanud postmarkide tiraaže. See aga ei tähenda, et meie elust on postmargid kadunud. Aga kui on olemas postmargid, siis on olemas ka kogujad või filatelistid. Ma olen Eesti Rahvusvahelise Filatelistide Seltsi (ERFS) liige. Kogumisega tegelen juba 54 aastat.

– Millest sai alguse markide kasutamine, posti ajaloos oli ka margieelne aeg?

– Tõesti inimkond on kogu oma ajaloo jooksul leidnud erinevaid võimalusi saadetiste edastamiseks. Oleme kuulnud tuvipostist, ka maratonijooks on otseselt seotud saadetise toimetamisega. Enne postmargiaega pidi kirjasaatja isiklikult minema postkontorisse, et oma kiri teele saata. Postiteenuse eest tasuti vastav tasu ja postitöötaja tegi käsitsi kirjale märke, hiljem aga kasutati juba kalendertempleid. Selleks, et kiri postkontori eelneva külastuseta saata, võeti kasutusele maksevahend – postmark. Varem ostetud postmargi sai saatja talle mugaval ajal kirjale kleepida ja siis toimetada saadetis postkasti. Räägitakse, et see oli eriti mugav armunutele,kes said oma kirja saata kas või hilisõhtul või öösel.

– Enamus inimesi teab, milleks saab kasutada postmarki. Aga teie näitusel võib näha peale postmarkide veel mitmeid filatelistlikke väljaandeid. Selgitage nende vajadust ja sisu?

– Esmalt mainiks, et maailma esimene postmark ilmus Suurbritannias, see oli aastal 1840. Eesti Vabariigi esimene postmark tuli käibele 24. novembril 1918. aastal. Postmargid olid algselt trükitud lehtedele, kus ei olnud perforatsiooni, see tähendab, et tegemist on hammastuseta postmarkidega. Margid võivad olla kolmnurksed ja isegi ümmargused. Eestis ilmus ka südamekujuline postmark, mis oli pühendatud sõbrapäevale. Margi ilmumise päeva võime nimetada margi sünnipäevaks, sellel päeval lasevad postitalitused käibele ka Esimese Päeva Ümbriku. Ümbrikule kleebitakse värske postmark ja siis toimub Esimese Päeva tembeldus. Sellise templi omapära seisneb selles, et Esimese Päeva tempel “elab” ainult ühe päeva. Filateelias on veel kasutusel margiplokid, väikelehed ja maksimumkaardid. Maksimumkaardi kujundus sarnaneb margikujundusega ja selline tervikasi kustutatakse samuti  Esimese Päeva templiga. Kasutatakse ka eritempleid, et jäädvustada mõnda huvitavat sündmust, juubelit või omapärast tembeldamise kohta.

– Tutvustage mõnda põnevat tembeldust oma kogust. Kuidas sellised ümbrikud või postkaardid teie kogusse sattuvad?

– Tänapäeva koguja suureks abiliseks on internet. Tuleb olla pidevalt kursis eelinfoga. Pole võimalik olla iga eritembelduse juures. Minu kogu täiendamise aluseks on vahetus, täpsustan – rahvusvaheline vahetus. Teades, kus ja millal ilmuvad uued postmargid, on võimalik kirjutada oma palvest kirjasõpradele. Ma saadan vahetuseks Eestis ilmunud postmarke ja Esimese Päeva Ümbrikuid, vastu saan teiste riikide väljaandeid. Minu kogus on ümbrik, mis on tembeldatud kosmoses, orbitaaljaamas Mir. On mitmeid saadetisi põhjapooluselt. Kui me räägime Esimese Päeva templist, siis peame aru saama, et on olemas ka Viimase Päeva tempel. Maailma

kaardilt on kadunud erinevaid riike. Kui Eestis kadus käibelt NSV Liidu rubla ja hakkasid kehtima taastatud Eesti Vabariigi kroonid, siis jäädvustas selle ajaloolise sündmuse ka Eesti Post. Kasutusel oli templid “Vene rubla viimane päev” ja “Tere Eesti kroon”.

– Juulikuus näitasite Jõhvis lennundusele ja jalgpallile pühendatud postmarke. Kas need kaks teemat on teie lemmikud?

– Ei, ma tegelen kronoloogilise kogu koostamisega. See tähendab, et otsin kogusse erinevate riikide margid, vastavalt markide ilmumisajale. Asetan margid albumitesse riikide ja ilmumise daatumi järgi. Saan aru, et ei ole võimalik “haarata haaramatut”, samas võimaldab kronoloogiline kogu aeg- ajalt kokku panna temaatilisi väljapanekuid. Peale lühiajalist eksponeerimist paigaldan margid taas põhikogusse oma kohale.

Kogujate seas on väga populaarne ka temaatilise kogu koostamine. Postmargimaailm võimaldab koostada erinevaid teemakogusi. Eriti populaarsed on sport, eriti Olümpiamängud või jalgpall. Veel tunnevad kogujad huvi fauna vastu, siin on eriti populaarsed margid lindudega. Mul on mitu kirjasõpra Leedus ja Venemaal, kellele saadan Eesti linnumarke.

– Jõhvi lennupäevadel oli teie stendide juures palju uudistajaid. Mida küsiti?

– Esmalt kuulsin meenutusi kunagisest kooliajast ja lühiajalisest margikogumisest. Tõesti oli aeg, kui margialbumiga uhkeldas iga poiss. Küsiti enamasti laiemalt vähetuntud filatelistlike väljaannete kohta. Vähesed on oma elus kasutanud aerogramme – õhukest ja kergekaalulist kokkupandavat õhuposti või lennukirja. Sisuliselt on aerogramm kiri ja ümbrik ühel lehel. Palju küsiti polaarfilateelia kohta. Ekspositsioonil “Lennundus ja filateelia” olid esindatud 43 riigi väljaanded. Kavatsen seda näitust eksponeerida veel ka Tartu lennupäevadel.

– Ütlesite, et peale lühiajalist näitust rändavad margid taas albumitesse. Jalgpallimuuseumile otsustasite kinkida teemaväljapaneku.

– Kingituse kavatsus tekkis esimest korda kui külastasin jalgpallimuuseumit. Nägin seal ekspositsiooni, mis koondab muuseumile annetatud museaalid – karikad, medalid, fotod jne. Muuseumirahvas rääkis, et neile on mitmel korral tehtud ettepanek osta margikogud ära. Eksponaatide ostmine pole aga muuseumikogu täiendamise kontseptsiooni alus. Otsustasin purustada müüdi, et margikogujad on ainult rahalise kasu peal väljas. Vaatasin üle oma vahetusfondi, selgus, et on piisav kogus jalgpalliteemalisi postmarke ja ümbrikuid. Kirjutasin oma soovist teha selline kingitus 2-3 kirjasõbrale, nii sain näitus-kingitusele täiendust. Ka FC Phoenix eestvedajad leidsid võimaluse tellida näituse jaoks mõned Moldova ja Dnestriäärse Vabariigi postmargid. Tänu sellele täienes ka minu põhikogu.

– Mis on see magnet, mis on teid tervelt 54 aastat hoidnud margikogumise juures?

– Mäletan väga hästi seda hetke, kui 10-aastasele Samuelile kinkis Jõuluvana esimese albumi. Mul on alles ka need 10-15 postmarki, mida albumist leidsin. Ema oskas pedagoogina kinnistada huvi kogumise vastu, juba koolipoisina kasutasin referaatide kaunistamiseks postmarke. Hiljem, olles ise õpetaja, kasutasin postkarte ja -marke koolitundides. Olen ka mõned aastad Rakveres juhendanud noorte kogujate ringi. Praegu kasutan postkaarte erinevate teemade käsitlemisel eesti keele ja eesti kultuuri tundmise klubides. Postmargialbum on nagu entsüklopeedia, markidelt leiab vastuseid küsimustele riikide ajaloo, kultuuri, looduse ja spordi kohtas.

– Kas pandeemia mõjutas teie harrastust?

– Tänan, väga hea küsimus! Pandeemia esimese laine ajal oldi praktiliselt kogu aeg kodus. Mitmed tööülesanded jäid seisma. Ma pole vist kunagi saanud nii palju oma koguga tegeleda

kui seda pandeemia esimese laine ajal. Tõesti postmarkide vahetus mõneks ajaks seiskus, paljudes riikides ei töötanud postkontorid. Katkes ka lennuside. Aga oli parajalt palju aega tegeleda oma põhikoguga, koostada elektroonilist kataloogi ja koostada ajutisi ekspositsioone. Pandeemia on nüüd ka uus teema nende jaoks, kes kogub meditsiiniteemat. COVID-19 – seda enne tundmatud mõistet, näeme nüüd mitte ainult meediakanalites vaid ka paljude riikide postmarkidel.

– Selgitage, mida tähendab MINU MARK?

– Paljudes riikides, ka Eestis on võimalik postitalitusest tellida postmark, mida on tellija ise kujundanud. Nii saab jäädvustada firma või kooli juubelit. MINU MARK on postmark, millel on oma tariif, seega saab selliseid postmarke kasutada kirjavahetuses. MINU MARK on Eestis väga populaarne. Näiteks on ametlikult ilmunud viimase 30 aasta jooksul ligi 800 postmarki. Samal ajal on erinevaid MINU MARKe Eesti Postmargist tellitud üle 8000.

– Teie olete filatelist, ehk teid huvitavad postmargid. Kas olete kohanud kolleege-kogujaid, kellel on muud huvid.

– Pole vist sellist asja, mida inimesed ei koguks. Minu tuttavate kogumishuvide ringis leiab külmkapimagneteid, märke, seinataldrikuid, automudeleid, pastakaid, võtmehoidjaid … Arvan, et leheruumi jääks väheseks,et nimetada kõikvõimalikke kogusid. Mulle on sümpaatne kui koolide huvijuhid on otsustanud korraldada kogujatepäeva. Viimati olin kogujate päeval Ambla Põhikoolis. Kogumine on tõesti miljonite harrastus.

Vestles Larissa Kaljurand