Ema ja poeg töötavad prügilas. Ühel hetkel nad märkavad, et jäätmeid on imelikult vähe, inimesed on hakanud prügi hoolikamalt sorteerima. Prügila töötajad saavad aru, et nüüd on õige aeg prügila õiguste eest välja astuda. Üle jäätmejaama kõlab südamlik laul… 

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi IV kursuse tudengitest koosnev loomegrupp otsustas viimase õppeaasta aruandetööna valmistada muusikalise lühifilmi, kus peategelasteks oleksid ema ja poeg, kes on juba aastaid töötanud jäätmejaamas. Loomegrupp, kuhu kuulub tudengeid mitmelt erialalt otsustas, et filmitöös kasutatakse „dekoratsioonina” Uikala prügilat. Eelmisel nädalal külastas grupp Ida-Virumaad, tutvus Uikala prügila tööaladega ja kohtus prügila tootmisjuhi Maksim Daniloviga. Noortel filmitegijatel jätkus ka aega vestluseks nädalalehe Panorama reporteriga.

Tulevase filmi produtsent Meeli Laur selgitas, et BMF filmikunsti õppesuuna tudengid peavad igal õppeaastal valmistama ühe filmi. Vastavalt igal kursusel omandatud teadmistele ja oskustele on ka nõudmised õppefilmidele erinevad. IV kursuse lõputööks saab lausa muusikal, kus filmikomöödiale omaseid võtteid ja lahendusi kasutades tuuakse vaatajateni veidi ulmelise sisuga 20-minutiline filmijutustus emast ja pojast, kes on kogu elu töötanud jäätmejaamas. Stsenaariumi kohaselt siis mingil hetkel peakangelased märkavad, et jäätmete hulk on järsult vähenenud – jäätmejaama jõuavad juba eelnevalt hoolikalt sorteeritud jäätmed. Prügila töötajad mõistavad, et nende igapäevane töö sorteerimisliinidel on otsa saamas. Nüüd on õige aeg prügila õiguste eest välja astuda. Meeli Laur rõhutab, et tegemist on ikkagi filmiga ja tudengite fantaasialennuga. Sest Uikalas veedetud päev tõestas, et reaalses elus oleme ideaalselt sorteeritud jäätmetest veel väga kaugel.

Veel selgitas Meeli, et loomegrupis on koos eri õpisuunaga tudengid: stsenarist, operaator, muusikaline kujundaja, kunstnik.

Praegu on veel stsenaariumi lihvimise aeg, kuid juba on toimunud läbirääkimised potentsiaalsete osalejatega. Kui võttegrupp koosneb tudengitest, siis filmirollid on kavas anda professionaalsetele näitlejatele. Uikala esimene külastus oli vajalik selleks, et otsida võimalikke võttepaiku, lokatsioone. Filmi tegemisel on kõige olulisemaks teguriks just lokatsioon – ruum, kus film kulgeb. Võttegrupile on väga tähtis võttepaiku ise vaadata, nendes kohtades mõni aeg olla ja neid tajuda – ja anda seda tunnet filmi vaatajale omakorda edasi.

Filmitootmise ajagraafik näeb ette umbes seitse võttepäeva Ida-Virumaal, sellega alustatakse oktoobris. Enamuse ajast ollakse Uikala prügila territooriumil, peale selle on plaanis leida veel 3-4 võttekohta. Stsenaariumi järgi peaks tegevus toimuma linnatänavatel, korteris ja loodusmaastikul.

Kuna tegemist on muusikaliga, siis otsustati taas kokku kutsuda Giuseppe Perverdi Big Band. Hiiumaal tegutsev ansambel on Eesti provokatiivne pungi rock’n’roll’i kollektiiv, mis alustas tegevust 2005. aasta kevadel. Big Bändi muusikaprodutsent ja liige Roland tunnistab, et bändile on filmimuusika täiesti uus väljakutse.

Küsimusele, kas enne Uikala prügila külastust oli temal üldse mingit ettekujutust jäätmejaamast ja selle töökorraldusest, vastas võttegrupi liige Raul, et mingi pilt ikka oli. Aeg-ajalt näidatakse jäätmetega seotud teleuudiseid. Kuid nii lähedalt nägi ta prügila tööelu esmakordselt. Rauli pani imestama kass, keda ta nägi prügila territooriumil. Selles on mingi maagiline märk, ütles Raul, sest filmistsenaariumisse oli juba algselt kavandatud “kassiroll”.

Võttegrupi liige Elisabet teab aga prügila elust vist oma “kolleegidest” kõige rohkem. Ta on pärit Pärnumaalt ja tema vanaema on suure osa oma tööelust töötanud jäätmejaamas. Täie tõsidusega ütleb Elisabet, et tema jaoks on prügila elus midagi poeetilist.

Kõik loovgrupi liikmed tunnistasid, et nende suureks üllatuseks Uikala prügilas oli ebameeldiva lõhna puudumine, kaasaegsete seadmete kasutamine ja jäätmete töötlemise teaduslik-tehniline lahendus.

Uikala prügila tootmisjuht Maksim Danilov lubas osutada noortele filmitegijatele kõikvõimalikku abi – alustades ohutusest filmiplatsil kuni majutuseni. Veel loodavad BMF tudengid saada abi Viru Filmifondilt.

Loomegrupp on oma eelmiste õppefilmidega edukalt esinenud erinevatel tudengitele mõeldud filmifestivalidel, sama loodetakse ka uuest filmist. Ajakava näeb ette, et järgmise aasta maikuus peab toimuma filmi esilinastus.

Larissa Kaljurand

Reklaam