Venemaa lipp prügikonteineril: miks ja milleks?

142 Views
Kohtla-Järve

Kohtla-Järve linnas on kahe munitsipaalhoone juurde paigaldatud maa-alused prügikonteinerid. Uuendus on linlastelt head tagasisidet saanud. Samas on palju küsitud, miks konteinerite kõrval olevatel infostendidel on kujutatud kolme lippu – nimelt on seal Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lipud? Nädalaleht palus selgitust Kohtla-Järve abilinnapealt Vitali Borodinilt. Tema on viimasel ajal mitmel korral meediakanalites uutest konteineritest ja jäätmete sorteerimisest rääkinud.

– Austatud abilinnapea, räägime esmalt uutest maa-alustest konteineritest!

– Tegemist on jäätmete konteineritega või mahutitega, mille suurem osa asub maa all. Jäätmeid kogutakse läbi ava suurtesse tekstiilkottidesse. Jäätmeid sellest konteinerist välja võtta on praktiliselt võimatu. Konteiner on täielikult isoleeritud, mingit reostust maapinda ei imbu.

– Kas ja kus Eestis on selliste konteinerite kasutamise kogemusi?
– Selline kogemus on täiesti olemas. Näiteks Maardus ja Narvas. Meie kavatseme paigaldada maa-aluseid jäätmekonteinereid iga munitsipaalasutuse juurde. Paigaldame 25 konteinerite komplekti – igas komplektis on neli konteinerit, et saaksime jäätmeid sorteerida. Munitsipaalasutuste töötajad on juba harjunud jäätmeid sorteerima. 1. septembril paigaldasime konteinerid kultuurikeskuse juurde, järgmisel päeval Slaavi põhikooli juurde. Novembri lõpuks on kõik kavandatud konteinerid leidnud oma koha.

– Infostendidel on näha kolme lipu – EL, Eesti ja Venemaa­ – kujutisi. Mida see tähendab?

– Kohtla-Järve osaleb rahvusvahelises projektis,  mille peamiseks eesmärgiks on ökoloogiliste tehnoloogiate rakendamine jäätmete käitlusel. Projekti tegevused toimuvad rahvusvahelise piirilähedase koostööprogrammi „Venemaa-Eesti” raames.

– Kas Kohtla-Järvel on veel midagi, mida on teostatud nimetatud programmi raames?

– Loomulikult. Näiteks meditsiiniliste jäätmete utiliseerimise keskus on ka loodud programmi „Venemaa-Eesti” raames.

– Kas jahedad suhted kahe riigi vahel on koostööprojekti mõjutanud?
– Ei, siin ei näe meie mingit poliitilist mõju. Pigem on oma mõju pandeemial. Piirangud ei võimalda kohtumisi korraldada ja nii pidime virtuaalkeskkonda „üle kolima”.  

– Suhtlemine toimub virtuaalselt, aga rahad on ikka reaalsed. Rääkige projekti maksumusest! Kui suur on linna osalus selle projekti puhul?

– Kogu projekti maksumus on 300 000 eurot. Linna omaosaluse maht on kümme protsenti summast.

– Kas korteriühistutel on samuti võimalus maa-alused jäätmekonteinerid paigaldada? On see reaalne?

– Selles osas peab oma sõna ütlema korteriühistu ise. Loomulikult oleks selline lahendus ideaalne – oleme selles suunas juba liikunud. Jäätmeoperaator Ekovir omab oskusi ja võimalusi selliste konteinerite paigaldamiseks. Ekovir töötab maa-aluste konteineritega Maardus ja Narvas.

– Ja viimane küsimus – miks alustati Slaavi põhikooliga?

– Tegelikult alustasime ikkagi kultuurikeskusest. Edasi liigume logistilise loogika järgi – lasteaiad Aljonuška ja Malõš. Slaavi kooli eelistamine oli seotud hea võimalusega ruumi planeerimisel.

Panorama