Anna Dekelbaum: number 200 toob mulle õnne!

550 Views
Anna Dekelbaum

Viimase nädala kõige loetavam uudis on seotud 17. oktoobri valimistega, täpsemalt kandidaatide nimekirjade ja nende numbrite avaldamisega. Valimisliit Jõhvikad läheb valimistele kandidaatide nimekirjaga, kus on 31 nime. Üks nendest on pedagoog, filoloog, ja MTÜ Linnaprojektid asutaja Anna Dekelbaum. Nädalalehe Panorama toimetus palus Annal rääkida oma valimiseelsetest mõtetest ja soovidest. Peale selle rääkis Anna palju huvitavat MTÜ Linnaprojektid tegevusest.

– Alustame kõige aktuaalsemast. Otsustasite oma kandidatuuriga toetada valimisliitu Jõhvikad ja selle liidrit Nikolai Ossipenkot. Kandidaatide numbrite loosimisel saite numbri 200. Kuidas kommenteerite seda valimiseelset numeroloogiat?

– 17. oktoobri kohalikud valimised on minu esimene taoline kogemus. Loodan, et minule on need valimised õnnelikud. Ja tõesti kandideerin valimisliidu Jõhvikad ehk Nikolai Ossipenko nimekirjas. Mulle meeldib minu number – arvan, et see toob mulle õnne.

– Kindlasti olete mõelnud, kes on teie valija?

– Esmalt on minu valija noor inimene. Eelkõige on minu valijateks need noored, kes tunnevad Jõhvis puudust vaba aja korraldamisest. Ent minu valijateks võivad olla ka keskealised Jõhvi inimesed, kes soovivad samuti sisukalt ja huvitavalt oma aega sisustada. Olen kindel, et ka eakad inimesed leiavad minu võimalikus saadikutegevuses midagi kasulikku. Näieks olen seisukohal, et vanematele inimestele peab olema loodud linnaruumis takistustevaba ligipääsetavus.

Millise volikogu komisjoni koosseisus sooviksite ennast rakendada võiduka valimistulemuse korral?

– Tegelikult näen ma ennast lausa mitme volikogu komisjoni koosseisus. Lähtudes minu pedagoogilisest ja filoloogilisest haridusest ning töökogemusest eelistan hariduskomisjoni. Samas huvitavad mind teemad, mis on seotud noorsootööga. Arvan, et noorsookomisjon on samuti mulle lähedane. Minu praktiline töökogemus urbanistika või linnaruumi arendamise valdkonnas annab eelise kuulumiseks linnamajanduskomisjoni.

– Kaasaegne ja mõtlev valija pole huvitatud ainult valimiseelsete programmiliste voldikute uurimisest. Kohalikel valimistel on määravaks kandidaadi eelnev tööalane kogemus. Rääkige, millega tegeleb MTÜ Linnaprojektid!

– Minul on selja taha jäänud mitmeaastane pedagoogiline töökogemus – olen töötanud nii munitsipaalkoolis kui ka erahariduses. Õppisin Tartus vene filoloogiat. Eriti meeldis mulle õppida vanaslaavi keelt. Vajadusel võin meie valimisliidu programmi ka vanaslaavi keeles ette lugeda. Tallinnas jätkasin õpinguid magistrantuuris, samuti pedagoogika õppetoolis. Kõik need teadmised ja kogemused ongi meie MTÜ aluseks. Veel hindan seda kogemust, mida sain välismaal olles. Paljut, mida välismaal kogesin, sooviksin rakendada oma kodulinnas Jõhvis.
Meie MTÜ tiim tegeleb juba kaks aastat loomingulise ühiskondliku keskuse Jaama 6 loomisega. Jõhvi inimesed teavad seda maja kui endist politseihoonet. Keskuses leiab endale huvitava tegevuse iga inimene.

Kas öeldes „iga inimene” mõtlete igas vanuses inimesi?

– Just nii see ongi! Meie juures on võimalik täiendada oma haridust, õppida arvuti kasutamist. Pakume huvitavat õppekava käsitööhuvilistele. Meil on üks paremini sisustatud arvutiklass Ida-Virumaal. Hetkel tegeleme muusikastuudio käivitamisega. Meie kalendris on juba üle 40 toimunud ürituse.

– Jõhvis on kuulda palju positiivseid hinnanguid teie keelekohvikutele. Mis keeles „räägivad” teie keelekohvikud?

– Eesti ja inglise keeles. Grupid kohtuvad kord nädalas, vestlusring kestab poolteist tundi. Kohtumine kohvikus toimub vabas mitteformaalses õhkkonnas, iga kord on arutamisel üks kindel teema. Kavatseme lisaks avada veel vene keele kohviku, sest näeme, et selleks on vajadus. Eestlased, kes on kunagi koolis küll vene keelt õppinud, hakkavad keelt unustama. Keel läheb „rooste”. Samas on olemas põlvkond inimesi, kes pole kunagi vene keelt õppinud. Meie keelekohvikute üheks omapäraks on aktiivsematele osalejatele hilisema kohvikujuhendamise võimaluse pakkumine. Näeme siin otsest seost tööturuvõimaluste laiendamisega.

– Mittetulundusühingud töötavad enamasti koostatud projektide alusel. Kuidas hindate seda süsteemi – on see õige ja jätkusuutlik?  

– Oleme oma projektides aktiivsed. Samas meie keskus pakub ka tasulisi teenuseid, mis osaliselt aitavad kulutusi katta. Näiteks projekt „Coworking” või loomingulise töökeskonna loomine. Selle projekti eesmärgiks on erinevate spetsialistide töökeskkonna loomine ühel territooriumil, teisisõnu loome „ühise kontori”. Jutt ei ole mingist kindlast ruumist, vaid loomingulisest keskkonnast. Vajadusel võimaldame grupile ka mentori. Hiljuti pöördus meie poole 44aastane meesterahvas, kes ei soovinud töötada kodus, sest seal oli keeruline töökeskkonda luua. Härra arvas, et „Coworking” on just temale loodud.

– Ida-Virumaal räägitakse praegu õiglasest üleminekust. Ideel on palju pooldajaid, aga on ka neid, kes suhtuvad sellesse teatud kriitikaga. Mida pooldate teie?

– Meie pooldame õiglase ülemineku ideed ja seda eriti ümberõppe seisukohtades. Selles meie ühingu tegevus ja eesmärgid õiglase ülemineku kavadega kattuvad. Näeme ennast ka äsja Jõhvis loodud IT-kooli partneritena.

Täname teid ühingu tegevuste huvitava tutvustuse eest. Tuleme nüüd aga tagasi valimiseelsete mõtiskluste juurde. Mida peaks muutma ja mille üle peaksid tulevased rahvasaadikud mõtlema?

– Juba mainitud õiglane üleminek nõuab aktiivset rahvusvahelist koostööd. Täna on Jõhvis raske leida kasuliku rahvusvahelise koostöö kohta näiteid. Arvan, et juba ammu saabus aeg vananenud projekteerimisstandardide muutmiseks ja selle teemaga tuleb jätkuvalt tegeleda. Esmalt puudutab see teedeehitust ja linnaruumi kujundamist. Oleme tihti kriitilised, kui näeme lagunevat teelõiku, mis ei pea koormusele ja muutlikule ilmale vastu. Süüdistame teedeehitajat, kes tegelikult tegi oma töö vastavalt projektile. Seega pole kurjajuur ehitajas, vaid projektide koostamise metoodikas. Maailmas on juba ammu kasutusel uuenduslikud materjalid ja tehnoloogiad.

Mainisite linnaruumi kujundamise teemat. Kas Jõhvis on üldse võimalik rääkida normaalsest ja kaasaegsest linnaruumist?

– Kahjuks tuleb ka selles valdkonnas veel palju tööd teha. Jõhvi linna keskkonda mõjutavad suures osas varasemad kinnisvaraga seotud otsused. Oleme kesklinna sisuliselt kaotanud. Vaadake, kuidas suutsid mitmed Eesti linnad ning suuremad asulad muuta oma keskväljakuid ja tänavaid vabariikliku programmi „Ilus ühiskondlik ruum” abiga! Jõhvi ei saa selles projektis osaleda, kuna linna keskus asub eramaal. Vaatamata sellele peab vallavolikogu tulevane koosseis tõsiselt arutama ja vastu võtma otsused, mis arendaks linna avatud keskust ning taristut. Veel olen arvamusel, et Jõhvis peaks käivituma sorteeritud jäätmete käitlemine. Ökoloogiline keskkond on meie maakonna jaoks tähtis teema.

– Täname vestluse ja huvitavate ideede eest! Tuletame veelkord meie lugejatele meelde, et teie valimisnumber on 200. Leida teie nime ja numbrit teiste valimisliidu Jõhvikad kandidaatide seast pole raske.

Vestles Jana Kuiv