„Loomepada” ületas pandeemiapiirangud

97 Views
Loomepada

Pärast aastast pausi korraldati Jõhvis traditsiooniline rahvuskultuurifestival „Loomepada 2021”. Nüüd võib julgelt öelda, et kõik kavandatud festivali koostisosad on täidetud.

Eelmisel aastal said festivali korraldajad ürituse läbiviimist keelava otsuse kaks nädalat enne festivali. Selle aasta kevadel õnnestus korraldada üks osa festivalist – konverents. Eraldi üritusena toimus Ida-Virumaa Rahvusseltside Ümarlaua 25. aastapäeva tähistamine, mis algselt pidi samuti juba eelmise aasta septembris toimuma.  

26. septembril tipnes kaheaastane festivali ettevalmistus sisuka ja värvirikka festivaliga. Seda kaheaastast ootamist oli hästi tunda rahvusköökide telkide juures, käsitöönäitustel ja kahel kontserdil. Eriti soojalt võeti vastu rahvusseltside taidluskollektiivide esinemine suurel galakontserdil.

Festivali ajalugu on pea 20 aasta pikkune. Selle aja jooksul on kohalik kultuurisündmus muutunud nii Ida-Virumaa kui ka rahvusvaheliseks loominguliseks festivaliks. Sel aastal oli Jõhvi „Loomepada” kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni SA initsiatiivil vabariikliku Eestimaa rahvaste nädala programmi lõpuüritus. Festivali kavas oli mitmeid uuendusi, näiteks rahvustoitude presentatsioonid ja rahvusmängud, mida viidi läbi muusikaväljakul.
Festivalipäeva teine osa leidis aset Jõhvi kontserdimajas, kus Ida-Virumaa rahvusseltsid panid välja mitmeid käsitöönäitusi ning korraldasid meistriklasse. Kõigil oli võimalik seltside tegevusega tutvuda, paljud seltsid olid selleks välja pannud voldikuid ja fotomaterjale. Kontserdimaja suures saalis toimus peaaegu täissaalile kaks kontserti – Viljandi ansambel Torupilli Jussi Trio esines eesti folkloori kavaga ja Ida-Virumaa rahvusseltside taidluskollektiivid näitasid oma oskusi kahetunnisel galakontserdil. Galakontserdi külalisesinejad Tallinna Ukraina Kaasmaalaskonnast laulsid ja kaunistasid oma esinemisi Ukraina rahvapillidega.
Festivali korraldajad – Jõhvi huvi- ja vabaajakeskus, Ida-Virumaa integratsioonikeskus ja Ida-Virumaa Rahvusseltside Ümarlaud tegid kõik, et pandeemiapiirangud ei oleks takistuseks festivali kava elluviimisel. Kontrolliti Covid-19 tõendeid ja kõigil oli võimalik ka kiirtesti teha.

Sisutihe festivalipäev lõppes kultuuriministeeriumi vastuvõtuga Kukruse mõisas, mis oli samuti pühendatud rahvaste nädalale. Vastuvõtule olid peale Ida-Virumaa rahvusühingute esindajate kutsutud veel ka Tallinna seltside juhid.

„Koroonaviirus mõjutas kõiki, ka meid. Me ei saanud kaua aega festivali korraldamiseks luba. Pidime festivali kava osadeks jagama. Nii toimus osa üritustest muusikaväljakul, kus mingeid piiranguid ei olnud, ja teine osa tavapäraselt Jõhvi kontserdimajas. Veel oli üheks uuenduseks noorte seltside liikmete kaasamine. Noored olid abilisteks rahvustoitude telkides ja rahvamängude korraldamisel. Peale selle filmisid Jõhvi huvi- ja vabaajakeskuse videostuudio noored kogu festivali kava ning salvestasid üle kümne intervjuu. Meil on kavas festivalist „Loomepada 2021” kokku panna 20minutiline film,” ütles nädalalehele Panorama üks festivali korraldajatest Aleksandr Dusman.

Kultuuriministeeriumi kantsler Piret Hartman mainis, et festivali „Loomepada 2021” üheks uuenduslikuks algatuseks oli ka koostöö rahvusseltside vahel, kes esindavad ühte rahvuslikku gruppi. Omavahel tuli rahvustoitude valmistamise ja esitluste osas ülesanded ära jagada. Koostöös korraldati ka rahvusmängude kavad.
Veel rõhutas Piret Hartman, et Eesti jaoks on rahvusseltside olemasolu ja tegevus väga oluline, eriti pandeemiapiirangute ajal. Seltsid täitsid info edastamise ja sotsiaalse toetuse tähtsaid funktsioone.

Larissa Kaljurand

„Loomepada 2021” toidulaud:

Ukrainlased: ahju-vasikaliha, vareenikud, moonipirukad, tee.

Usbekid: plov.

Juudid: foršmak, homentaš, hummus.

Poolakad: suitsuliha vürtsidega, juustuvalik, Poola dessert.

Tatarlased: käsitööküpsetis – etšpoyšmak, kuum nuudlisupp, Tatari kook, Halida tee.

Venelased: pannkoogid, õunakook marjadega, tee lisanditega, kulebjaaka, õunapirukad, sibulapirukad, suitsukalasalat, soolakurgid.

Valgevenelased: draanikud, kartulivorst, babka, Puhmastiku küpsised, latka, Polendvitca pirukad.

Eestlased: kiluleib munaga, võileivad silmukalaga, kohupiimakook, õunakook.

Ingeri-soomlased: kuali ja Karjala pirukad.

Peipsimaa esindajad: kohauhhaa.