Evelyn Danilov: soolokampaania asemel ootab valija sisulist debatti

261 Views
Danilov

2021. aasta kohalikele valimistele eelnev kampaania on lõpusirgele jõudmas. Mõtlev valija hakkab väsima tänavaplakatitest ja igapäevastest voldikutest oma postkastis. Visiitkaardid ei mahu enam rahakoti vahele ja jagatud pastakaid jagub järgmiste valimisteni. Valimisliidu Jõhvikad nimekirjas kandideeriv Evelyn Danilov on arvamusel,  et valimiseelses kampaanias oleme jõudnud vajaduseni korraldada avalikud debatid valimistel osalevate poliitiliste jõudude vahel.

– Selgitage oma ideed avalike debattide kohta?

– 28. septembril andsin pikema intervjuu kohalikule telekanalile ESN (Edukad Sillamäe Noored), kus otse-eetris tegin ettepaneku kandidaat Aleksei Naumkinile.

Oli aeg, millal Naumkin kuulus fraktsiooni Meie Kodu. Tegemist on inimesega, kes on eelmise nelja aasta jooksul mitmel korral vahetanud erakondlikku või fraktsiooni kuuluvust. Isegi oktoobrikuu valimisteks registreeris ta oma valimisliidu, kuid juba mõne päeva pärast hülgas oma nimekirja inimesed. Nüüd on tema nimi Keskerakonna kandidaatide nimekirjas. Ja nüüd loeme Naumkini sõnumit ausatest valimistest. See on küüniline! Iga kandidaat läheb valimistele nende relvadega, mida ta oskab kasutada. Naumkini relvaks on küünilisus. Olen nõus, et nii valimised kui ka järgnevad neli aastat peavad olema ausad. Seega peaks aususele üles kutsuv poliitik esmalt ise aus olema. Aus oma liidu või erakonna vastu, aus ka oma kaaslaste vastu. Kauplemine oma „kuldse häälega” on alatu ja volikogule sobimatu. Naumkini valimiseelne loosung „Ausad valimised” tõestab vanasõna, mis ütleb, et vargal põleb müts peas. Iroonia tahtel vabastati Naumkin volikogu esimehe kohalt just ebaausate toimingutega ja siis oli ta valmis kuni kohtuni minema, et oma ausat nime kaitsta. Huvitav, mida talle pakuti, et ta kohtukaebusest loobus?
Mul oli valimisliidu Jõhvikad esindajana soov kutsuda Naumkin avalikule debatile, kus oleks saanud just mainitud küsimusi talle otse-eetris esitada. Tutvustades Jõhvi valla esipopulisti saaks debati käigus n-ö valijate silmad avada. Ent juba on teada Naumkini reaktsioon minu kutsele – ta teatas loobumisest, tehes seda ühelt poolt alatult ja teisalt poliitiliselt lühinägelikult. Naumkin arvab, et tema poliitiline tase lubab tal avalikult debateerida ainult nimekirjade esinumbritega. Siinkohal soovitan vaadata, millisel kohal on ta ise oma erakonna kandidaatide nimekirjas – vist alles viies.  

– Olete mitmes erinevas intervjuus avanud valimisliidu Jõhvikad moodustamise põhimõtteid. Jõhvikatel kui valimiste kandidaatidel ja jõhvikatel kui selle kandi elanikel on kindlasti palju ühist.

– Jõhvikad on meie hing ja süda. Ilma inimesteta pole ka Jõhvikaid. Jõhvikad peegeldavad meie inimeste hinge ja nägu. Meie eesmärk on märgata inimesi ja arvestada nende igapäevaste vajadustega. Minu arvates peab poliitika muutuma inimesekeskseks.

– Mida sellele tulevikunägemusele veel lisate?

– Kõikide suurte arenduste kõrval ei tohi me unustada kõike seda, mis teeb kodust kodu. Remonditud fassaadid, hooldatud tänavad, puhas ümbrus … Kõikidel inimestel peavad olema võrdsed võimalused. Kui aga inimene on hädas, siis peab kohalik omavalitsus appi tulema. On situatsioone, kus suure ja uhke maja ehitamise varjus unustame paigaldada tee äärde, mis viib kellegi kodu juurest kaupluseni või apteeki, kaks-kolm pinki, kus raske kotiga kõndival vanuril oleks võimalik jalgu puhata. Seda vanurit ei huvita, mitmest staadionist ta oma poeskäigul möödub. Jõhvis on nimetatud probleem väga aktuaalne.

– Vaadates Jõhvikate valimiseelset programmi ei saa väita, et ka teie ei mõtle suurtele asjadele?

– Loomulikult pole me suurprojektide ja mahukate arenduste vastu. Töötades ligi üheksa kuud Jõhvi vallavalitsuses oli minu ülesandeks mitme suurprojekti ettevalmistamine ja käivitamine. Tuli otsida lisafinantseerimise allikaid ja seda eelkõige sotsiaalvaldkonna projektide käivitamiseks. Minule on üldse sotsiaalteema väga südamelähedane. Püüan näha ümbritsevat elu läbi sotsiaalprisma.

– Jätkates sotsiaalteemaga, rääkige mahukast projektist, mis on suunatud rasketele haigetele ja nende perekonnaliikmetest hooldajatele!

– See suurprojekt peaks muutma nende inimeste elu, kes peavad igapäevaselt hooldama oma haigeid lähedasi. Tugiteenuseid luues saaks nt lühemaks ajaks vabastada haigete inimeste perekonnaliikmetest hooldajaid igapäevasest koormusest, mis tähendaks viimastele puhkusevõimaluse pakkumist. Pikemaajalised tugiteenused loovad võimaluse haigete inimeste perekonnaliikmetest hooldajatel taas tööturule tulla.
Nii mahukas sotsiaalprojektis pole Jõhvi vald kunagi varem osalenud. Projekti rahaline maht on 550 000 eurot ja see raha on vallal sisuliselt olemas. Antud projekti Euroopa Liidu fondide toetus on ligi 400 000 euro suurune. Loodan, et see projekt pole Jõhvi vallavalitsuses külmutatud ja sellega minnakse pärast valimisi edasi.

– Kalmistu olukord on samuti sotsiaalvaldkonna teema.

– Isegi palju rohkem sotsiaalvaldkonna teema, kui esmalt tundub. Kalmistu hooldus on heakorra sidumine mälestustega. Kalmistu külastajatele on kalmistu hooldus isegi väga lai sotsiaalvaldkonna mõiste. Kalmistu poole viiv tee, hauaplatside vahelised rajad, veevõtuvõimalused – see näitab kohaliku omavalitsuse suhtumist valla inimestesse. See, mis on aastaid toimunud Jõhvi kalmistul, on lubamatu – tegemist on sotsiaalse ja moraalse kuriteoga. Ma saan aru, et surnud ei hääleta, aga nende omaksed teevad valimispäeval oma valiku ka Jõhvi kalmistu olukorrale mõeldes.

– Milline on teie sõnum korteriühistutele? Kas Jõhvi jõuab kunagi Eesti edumeelsete ja aktiivsete ühistute tasemele?

– Meil on väga palju väikseid korteriühistuid. See teeb keeruliseks pangalaenude taotlemise. Puudub oskus ja jukgus koostada projektitaotlusi. Kui ühistul liigub kuus kõigest 200-300 eurot remondifondi raha, siis ei ole üldse reaalne taotleda pangalaenu või KredExi toetust. Sellistele ühistutele peab abistava käe ulatama omaenda omavalitsus.

– Meie vestlus ei oleks täiuslik, kui me ei puudutaks teie erilist südameasja – Jõhvi keskraamatukogu.

– Olen sellel teemal juba palju selgitusi andnud. Tõesti jääb hinge kripeldama olukord Jõhvi raamatukoguga, mis on regiooni üks tähtsamaid kultuuriasutusi. Jõhvi raamatukogu on väga kurvas seisukorras. Jätkuvalt on raamatuhoidla keldris, nii et iga tugev vihm suurendab hävinud raamatute arvu. Üritasime fraktsiooniga Meie Kodu suunata rahalisi vahendeid raamatukogu remondiks, kuid vallavolikogu hääletas Jõhvi raudtee vaksalihoone konserveerimise poolt. Küsin teie käest, lugupeetud valija, mida pidada tähtsaks – konserveerida hoone, mis võib-olla kunagi tulevikus renoveeritakse, või teha remont toimivas ja inimestele igati vajalikus raamatukogus?

– Olete oma valimisnimekirjas erilisel positsioonil. Teie liidu kaaslased näevad teid võimaliku uue Jõhvi vallavanemana. Kas selline positsioon seab teie ette erilise vastutuse?

– Võimaliku vallavanema positsioon valimistel tekitab rohkem tähelepanu minu kui tavalise kandidaadi vastu. Mind kutsutakse erinevatele üritustele ja kohtumistele ning küsimused, mida mulle esitatakse, on sisu poolest tõsised. Konkreetseid vastuseid soovitakse saada kõikidele valupunktidele, mis inimesi vaevavad. Praegu on raske ja töörikas aeg, samas teeb rõõmu usaldus ja toetus. See lisab julgust ja jõudu.

– Kui mõtlete oma võimalikule vallavanemaametile, siis kas olete kindel, et tulevases volikogus ei jätku pidevate vangerduste ja umbusalduste rada ehk see, millega Jõhvi vald on kurva kuulsuse saanud?

– Vallavanema töö algab esmalt iseendast, seejärel on oluline toetava meeskonna kaasamine. Valimisliidu Jõhvikad kandidaatide nimekirja on teadlikult palutud inimesed, kelles oleme kindlad, et reetmine ja ülejooksmised ei ole nendele vastuvõetavad. Just sellised inimesed on stabiilse valitsemise taga. Meie liidu inimesed on oma koha selles elus leidnud, nendel ei ole soovi tulla volikogusse parema ameti lootuses. Meie kandidaatidel on olemas töökohad ja volikogu ei ole koht, kus loodetakse heale palgale. Jõhvikate kandidaadid on elus oma koha leidnud, oleme kõik oma ala spetsialistid. Ja veel üka tähtis märkus – meile ei laiene mingi erakondlik surve ning vajadus hääletada vastavalt pealinna „parteikomiteede” ettekirjutistele. Ja kui juba valimisliidu siseselt on kandidaatide või tulevase volikogu fraktsiooni liikmetel üksmeel, siis on ka palju lihtsam koalitsioonipartnerit leida.

– Võimaliku tulevase vallavanemana peate tajuma, et kõiki lubadusi pole võimalik täita. Valla eelarvel on omad piirid.

– Tõesti – valla eelarve pole kummist. Minu puhul on välistatud populistlike lubaduste jagamine. Ainult see inimene, kes pole vallajuhtimisega ja eelarveliste küsimustega tegelenud, võib endale lubada populistlike ja katteta lubaduste väljaütlemist. Iga lubadus peab olema millegagi kaetud. Peame valijatele selgeks tegema, et valla projektid ei saa valmis juba jaanuaris või veebruaris. Mõne projekti teostamine võtab mitu aastat aega, uuel volikogul ja uuel vallavalitsusel tuleb lõpuni viia ka kõik need projektid, mis on praegu vallal käsil.

– Kas valla juhtimises on võimalik leida kokkuhoiuvõimalusi?

– Kokkuhoiukohti on alati. Kahjuks suurendas pandeemiaaeg kokkuhoiu asemel eelarvelisi kulutusi, aga meie ei saa jätta toetuseta lapsi ja vanureid, koole ning lasteaedu. Näiteks sotsiaalmaja ohtlik olukord nõudis operatiivset sekkumist ja lisavahendeid. Omavalitsemise juures on saanud heaks tavaks reservfondi summade minimaalne kasutamine – meie kunagi ei tea, millal võib tulla ülikeeruline olukord, kus just reservfondi summad päästavad olukorra.

– Meie vestluse lõpetuseks lubage mul ette lugeda üks väljavõte teie sotsiaalmeediapostitusest, mille olete kirja pannud siis, kui te veel ei olnud Jõhvikate vallavanemakandidaat ja valimistest keegi veel ei rääkinud: „Mind ei ole loodud vaikima ega tegema seda, mida keegi kuskil õigeks peab. Aeg muudab meid. Teeb tugevamaks ja õpetab enda eest seisma.” Kas jääte ka praegu nende sõnade juurde?

– Loomulikult – püüdsin nende sõnadega formuleerida oma elu motot.

–  Edu valimistel!

Vestles Jana Kuiv