Kahulas taasavati Mihkel Keremanni mälestusmärk

212 Views
Jõhvi

1940. aasta juulis avaldas maakonna ajaleht Virumaa Teataja artikli täpselt sama pealkirjaga nagu seda on nädalalehe Panorama lehelugu, mida lugeja just praegu käes hoiab. Kahe lehe laulude pealkirjade vahe on vaid ühes sõnas. 1940 –avati, 2021 – taasavati.

3. oktoobril  Kahulas toimus Mihkel Keremanni mälestusmägi taasavamise tseremoonia. Mälestusmärgi restaureerimisega, ümberpaigaldamisega, uue asukoha haljastusega tegeles kohalik MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba.

Miks oli vaja uuesti avada 1940. aastal paigaldatud mälestusmärk, vastuse sellele küsimusele annab Heljo Mones, MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba juhatuse liige. „Meie MTÜ tegutseb juba  kolm aastat, oleme seadnud eesmärgiks säilitada kohaliku ajalugu. Viimaste aastate jooksul on kinnistu, kus asus Mihkel Keremanni mälestusmärk on  vahetanud omanikku. Kahjuks kinnistu omanikud ei ilmutanud mingit huvi mälestusmärgi vastu. Pöördusime kinnistu omaniku poole ettepanekuga, et meie MTÜ teeb platsi korda, saime eitava vastuse. Siis otsustasime viia mälestuskivi kümmekond meetrit eemale naaberkinnistule”, rääkis H. Mones.

Siin on õige koht meenutada Kahula kandi talupidajat Mihkel Keremanni. Tsaari Venemaa äreval 1905. aastal astus talupidaja Kereremann, kes oli siis 50. aastane ja kuue lapse isa, ning Jõhvi vallavanema abi, kohtuteele kohaliku paruni vastu, et kaitsta Kahula kandi talunikke. Võita kohtus oli lootusetu, õigus jäi ikka parunile. Siis hakkasid tegutsema karistussalga madrused, Keremann ja veel mõned talumehed arreteeriti ja peeti juba sootuks teistsugune kohus. Otsus oli julm – Keremann lasti maha, sellel surmal on valus kuid tähtis hind. Karistussalga „kohtu” otsuses oli kirjas, kui laseme maha Keremanni, siis jäävad ellu teised talunikud, kes julgesid avaldada oma meelt Tammiku paruni vastu. Keremann võttis vastu madruste kogupaugu olles kinni seotud aiaposti külge. Talle ei  antud õigust isegi jätta hüvasti oma perega. Keremanni matusetalitus toimus sõdurite valvsa pilgu all, võimud kartsid, et Keremanni surm ja matusetalitus tekitavad suurema protestilaine.

Juulis 1940 Keremanni hukkamise kohale paigaldati mälestuskivi. Toimus rahvarohke tseremoonia. Mälestusmärgi avamisest saame  lugeda 1940. aasta Virumaa Teatajas ja imekombel säilinud vaskkapslist, mis tuli välja mälestusmärgi ümberpaigaldamise käigus. Sellest räägis täpsemalt MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba aktiivne liige Ivo Teder.

Kapslis oli kiri, kus oli põhalikult kirjeldatud, kuidas toimetas mälestusmärgi avamise toimkond ja mida oli vaja teha selleks, et mälestusmärk saaks valmis. Meie esivanemad kirjeldavad, kuidas toimus annetuste korjandus, et saada kokku vajalikud 200 krooni, lisandus vabatahtlike külaelanike töö ja materjalide annetamine. Veel saame uutele põlvkondadele läkitatud krjast lugeda mälestusmärgi avamise tseremoonia täpset kirjeldust.

Otsustasime annetada ajaloolise teksti, mis leitud mälestuskivi toetuskivist,  Jõhvi Mihki Koguduse Kiriku muuseumile.

Mälestusmärgi taasavamise tseremooniast võttis osa Jõhvi Mihkli Kogdude õpetaja Peeter Kaldur, kes oma kõnes rõhutas mälestuste säilitamiste vajadust ja õnnistas mälestuskivi.

 See, mis juhtus 1905. aastal, oli ajalooliste sündmuste kurb kokkusattumine. Huvitav on  ajalooline fakt karistussalklaste poolt Mihkel Kerimannilt elu võtnud päevast. Keremanni abikaasa  pöördus pisaratega  kohale kutsutud vaimuliku poole palvega muuta „kohtu” otsus, mille peale ütles vaimulik: „See on jumala tahe”. Keremanni abikaasa aga vastas: „See on nende mõrtsukate tahe”.

Mälestuskivi taasavamisel oli kohal seitse suguvõsa järeltulijat, väga südamlikult kõneles   Keremanni järeltulija Kristjan Keerme.  Kristjan Keerme oli siiralt tänulik  nendele Kahula inimestele, kes suutsid päästa mälestuskivi täielikust hävimisest ja asetas mälestuskivile lilled M. Keremanni järeltulijate poolt.

 Kõneles abivallavanem Jüri Konrad ja pani lilled Jõhvi Vallavalitsuse poolt. Lillekimbud asetasid ka MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba, Jaak Pool ja Aire Salmu ediste Kahula külaelanike ja nende järeltuljate poolt. Kivisilla talu poolt asetas mälestusküünla Heidi Varinurm.

  Mihkel Keremanni mälestusmärk asub nüüd Tarmo Tederi maadel, kes ütles: „Kivisilla talu omanikuna on mul suur au, et Keremanni mälestusmärk on meie maadel, mul on heameel, et sain toetada küla ajaloo mälestuse jäädvustamist”.

MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri  Tuba on tänulik heale koostööle OÜ Ritual, kes tegi juhataja Jevgeni Jussini`ga restaureerimistööd. Veel oleme  tänulikud Jõhvi Vallavalitsusele ja Kivisilla talule ning asjaliku koostöö eest Muinsiskaitesameti nõunik Kalle Merilai`le .

Larissa Kaljurand
Autori fotod