Mõni aeg tagasi kirjutas nädalaleht Panorama Jõhvis toimunud romuvõistlusest. Siis palusime Lisa Šeferilt kommentaari. Täna on põhjust Lisale esitada küsimusi, mis seotud poksiga, aga ka tema osalusega kohalikel valimistel. Nimelt võitis Lisa Šefer äsja toimunud Eesti meistrivõistlustel hõbemedali. Valimistel leiavad Kohtla-Järve valijad Lisa nime valimisliidu PROGRESS nimekirjast.

– Olete noor ja ilus naine. Oma 20. eluaastatega olete kaugele jõudnud ja palju tiitleid võitnud. Kes siis on Lisa Šefer?

– Töötan praegu ¡ rma N&V tegevdirektorina, aga spordiga olen tegelenud kogu oma elu. Alustasin iluvõimlemisega. Mingi aeg tegelesin ratsaspordiga. Tänu isa toetusele ja julgustamisele osalen romurallivõistlustel. Paar aastat tagasi, kui sain tuttavaks oma noormehega, kes on Eestis arvestatav poksija, astusin ka mina esimest korda poksiringi.

– Rääkige viimastest Eesti meistrivõistlustest!

– Võistlused toimusid Tallinnas Kalevi spordihallis. Osalejaid oli palju, seda igas kaalu- ja vanusegrupis. Võistlused olid pingelised – keegi suutis kaitsta eelmise aasta tiitlit, keegi pidi tunnistama kaotust. Märgin, et Eesti meistrivõistlustel osales palju perspektiivseid noori, kes tulevikus kaitsevad Eesti poksi au rahvusvahelistel võistlustel. Kahjuks pole konkurents võistlejate vahel piisavalt tugev – mõnes kehakaalus tulid medalid liiga kergelt. Tegelikult annab võistlejate omavaheline konkurents spordiala arengule hoogu.

– Eesti poks on koondunud klubide tasemele. Millist klubi teie esindate?

– Olen ju kohalik, kogu aeg Ida-Virumaal ja Kohtla-Järvel elanud, mistõttu astusin julgelt poksiklubi Järve Boxing uksest sisse. Meie treenerid on Vladimir Zažogin ja Sergei Tšaškin.

– Teie tulite Tallinna võistlustelt hõbemedaliga. Kuidas läks teie klubikaaslastel?

– Kõik klubi Järve Boxing võistlejad said medalikoha. Neli medalit olid kõige kõrgema väärtusega. Tõesti sai tehtud palju tõsist tööd, oleme hea tiim. Võistlustel on väga tähtis klubikaaslaste toetus. Vahest on nii, et jõud on otsas, käed iseenesest langevad, kuid siis kuuled klubikaaslaste toetavaid karjeid, püüad leida uut jõudu ja lõpuni võidelda.

Rahvusvaheline kogemus mul veel puudub, kuid loodan, et teine koht avab mulle tee tõsisematele võistlustele.

– Räägime nüüd kohalikest valimistest. Olete valimisliidu PROGRESS nimekirjas, teie number on 189. Olete numbriga rahul?

– Tegelikult ei olene numbrist mitte midagi. Samas mulle number 189 meeldib – üks ja kaheksa ongi kokku üheksa.

Osalen kohalikel valimistel kandidaadi staatuses esimest korda. Saan aru, milline vastutus on igal kandidaadil. Me ei tahaks tulla volikogu tööruumi ja seal lihtsalt neli aastat istuda. Mul on soov realiseerida need ideed ja projektid, mis on Kohtla-Järve jaoks eriti aktuaalsed. Volikogusse pürgib palju veteranpoliitikuid, kuid nende kõrval peab kõlama ka noorte hääl. Minu sooviks on öelda oma sõna linna spordi arengu nimel, aga ka sotsiaalküsimustes.

Viimaste aastate jooksul pidime mitme sotsiaalse taustaga probleemiga kokku puutuma. Inimeste abistamine on mulle väga südamelähedane. Tahan kõikidele ainult head! Ma ei saa lihtsalt ühel kohal mitte midagi tegemata istuda. Oleks heameel, kui ma saaksin kodulinna jaoks midagi head ja vajalikku teha.

– Järgmiseks küsimus, mida peab kindlasti küsima – kuidas teil eesti keelega on?

– (Lisa vastab sulaselges eesti keeles. – toim) Minu eesti keel on päris hea. Kui tegelesin ratsaspordiga, olid mu ümber ainult eestlased. Keeleõppe aluseks ei saa olla tagantsundimine – inimene peab ise aru saama keele valdamise vajalikkusest.

– Milline on teie sõnum noortele valijatele?

– Mitte mingil juhul ei tohi kõrvale jääda. Iga hääl loeb. Noored peavad aru saama, et ka neil on valikuvõimalused. Suhtlen praegu paljude noortega ja kuulen, et öeldakse: „Milleks valida, midagi ei muutu …?” See on vale lähenemine. Meid, noori on palju ja meie hääled võivad mõjutada valimistulemust. Olen oma valijate toetuses kindel.

– Edu teile valimistel!

Vestles Jana Kuiv