Irina Šulgina: põhikoolide riigistamine on kõikidele kasulik

313 Views
Sillamae eesti pohikool

Teade haridusministeeriumi kavatsusest riigistada kaks Ida-Virumaa põhikooli võib tunduda üllatusena. Vähemalt nii väidavad nende koolide – Kohtla-Järve põhikooli ja Sillamäe Eesti põhikooli juhid. Sama ütlevad ka omavalitsuste juhid. Paistab, et kohalikud hariduse arenguga seotud inimesed ei ole leidnud aega tutvuda haridusministeeriumis valminud tegevuskavaga, mille kohaselt toimuks kõigis avalikest vahenditest rahastatavates Eesti üldhariduskoolides 2035. aastaks õpe eesti keeles. Üheks sammuks selles valdkonnas on kahe nn pilootkooli riigistamine Ida-Virumaal.

Nädalaleht Panorama palus põhikoolide riigistamise kavatsust kommenteerida Sillamäe Eesti põhikooli direktoril Nataša Kotšerginal, kuid viimane otsustas sellest loobuda. Tema arvates ei oska ka kooli omanik Sillamäe linnavalitsus midagi täpsemalt öelda.

Panorama palus selgitusi Jõhvi valla hariduskomisjoni aseesimehelt ja Jõhvi Vene põhikooli juhilt Irina Šulginalt. Šulgina kommentaarid antud küsimuses on igati õigustatud, kuna ta kuulus ka vastavasse komisjoni, kus arutati täielikule eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava.

Laiem üldsus sai haridusministeeriumi kavatsusest riigistada kaks Ida-Virumaa põhikooli teada minister Liina Kersna intervjuust ERRile. Minister tutvustas väga lühidalt riigistamise eesmärki – teha kaks kooli (Kohtla-Järvel ja Sillamäel) korda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Miks just selline ülesanne? Ministeeriumi arvates ei tööta omavalitsusjuhid Kohtla-Järvel ja Sillamäel eestikeelse hariduse edendamise nimel piisavalt palju ning efektiivselt. Kersna kinnitusel puudutab põhikoolide riigistamine ainult kahte Ida-Virumaa põhikooli. 

Irina Šulgina täpsustas, et tegemist on pilootprojektiga. Ida-Virumaa eesti põhikoolidel on eriline vastutus üleminekul täielikult eestikeelsele haridusele. Pole suur saladus, et just Ida-Virumaal õpivad eesti koolides lapsed vene perekondadest. Õppekavade omandamisel tekivad raskused just nendel õpilastel. Samas töötavad eesti koolides õpetajad, kes on saanud erialase väljaõppe eesti laste juhendamisel. Töö õpilasega, kelle kodukeel on vene, ukraina või muu keel, erineb eesti õpilaste pedagoogilisest juhendamisest.

Irina Šulgina ei tunne põhikoolide riigistamise ees mingit hirmu. Vastupidi – riigistamine vabastab omavalitsused märgatavast rahalisest väljaminekust. Linna- või vallaeelarves on hariduskulude osakaal väga suur. Raskusi tekitab koolihoonete haldamine. Omavalitsused paluvad pidevalt riigilt lisavahendeid koolide ehituseks või remondiks.

Riigistamine ei ole lihtsalt kooli omaniku vahetus. Koos reorganiseerimisega saab riik suunata rohkem vahendeid õpetajate kvalifikatsiooni tõstmisele, erinevate koolitusprogrammide käivitamisele ja uute õppevahendite väljatöötamisele. Kuid eelkõige on riigistamine suunatud kaadrite kvalifikatsiooni parandamisele. Selle koha peal kordab Šulgina teada-tuntud teesi: kõike otsustavad kaadrid!

Kaks pilootprojektis osalenud kooli peaksid tulevikus olema eeskujuks teistele koolidele. On aeg mugavustsoonist väljatulemiseks, on vaja muutusi – selline on koolijuhi Irina Šulgina kindel seisukoht.

Haridusminister mainis oma intervjuus ERRile: „Ma küll – võib-olla naiivselt – aga siiski arvan, et neid koole võiks ajutiselt riigi omandusse võtta, et nad ühel päeval anda tagasi kohalikule omavalitsusele, sest meil on ju põhimõte, et põhihariduse eest vastutab kohalik omavalitsus.”

Eesti haridusvaldkonna arengukavaga aastateks 2021–2035 peab veel läbima arutelud erinevates komisjonides ja ministeeriumides. Reformierakondlasest haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnistas, et koalitsioonipartneri Keskerakonnaga pole kava veel kooskõlastatud.

Huvitav on märkida, et põhikoolide riigistamise vajadusest rääkis veel eelmise aasta detsembris Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, kelle arvates vajab Ida-Virumaa haridusreformi ja vene õppekeelega põhikoolide riigistamist.

Jana Kuiv