Rahvusregistri andmetel oli Ida-Virumaa elanike arv 2021. aasta seisuga 131699 inimest. Eelmise aasta jooksul vähenes maakonna elanike arv 2205 inimese võrra.

Ida-Virumaa elanike arvu langus iseloomustab maakonda juba 10 aastat järjest. Keili Kask oma bakalaureusetöös (Eesti Maaülikool) on seisukohal, et Ida-Virumaal väheneb rahvastik Eestiga võrreldes neli korda enam.

2018. aasta jooksul vähenes Ida-Virumaa elanike arv 2173 elaniku ehk 1,5 protsendi võrra. 2019. aasta jooksul vähenes Ida-Virumaa elanike arv erakordselt kiiresti ehk 4637 inimese võrra. Meediaväljaanded illustreerisid maakonna elanike arvu vähenemist piltliku näitega – Ida-Virumaa kaotas aastaga Alutaguse valla jagu elanikke. 2020. aasta jooksul vähenes Ida-Virumaa elanike arv 1848 võrra, mis on pisut vähem kui eelnevatel aastatel, kuid ulatub siiski ligemale 1,4 protsendini. 

Siseministeeriumi andmed näitavad, et saabunud aasta 1 jaanuari seisuga elas Ida-Virumaal 131699 inimest, täpselt aasta tagasi oli see näitaja 133904. Rahvustikuregistri tabelitest on näha, et kõik maakonna omavalitsused kaotasid elanike. Ainult Narva-Jõesuu linn suurendas elanike arvu 152 inimese võrra.

Narvakaid on aastaga lausa 1168 inimest vähem, 2020, aasta oli vähenemise näit 782. Narvale selles mitterõõmustavas statistikas järgnevad Kohtla-Järve (649) ja Sillamäe (226). 2020. aasta näitaja nendes kahes linnas oli vastavalt 618 ja 189.

Rahvastiku prognoosi põhistsenaariumi järgi on Eesti rahvaarv aastal 2035 ligikaudu 1,305 miljonit, rändevoogude tasakaalu korral mõnevõrra väiksem. Selleks ajaks on iga neljas Eesti elanik 65aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64aastased) arv ligi 35000 inimese võrra. See tähendab ka pereloomeeas rahvastiku vähenemist. Viimastel aastatel pereloomeea lõppu jõudnud põlvkondades on keskmine laste arv naise kohta vahemikus 1,82–1,86 ehk taastetasemest (2,1 last naise kohta) madalam.

Murettekitav on madal sündimus ja Eesti noorte soovitud laste arvu vähenemine. Summaarne sündimuskordaja on küll tõusmas (1,66), kuid kasvab ka naiste keskmine vanus lapse sünnil. Lisaks elab välismaal hinnanguliselt kuni 200000 Eesti päritolu inimest, kellega tuleb enam arvestada nii eesti keele ja kultuuri edasikandmisel ja tutvustamisel kui ka Eesti ühiskonnaellu kaasamisel, sh tööturu vajaduste lahendamisel.

Kuigi maailma rahvaarv kasvab, siis Euroopa ja Eesti peavad tõenäoliselt toime tulema kahaneva ja vananeva rahvastiku. See tähendab ka pereloomeeas ja tööealiste inimeste arvu vähenemist, mis mõjutab enim Ida-Virumaad, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi. Seega tuleb otsuseid tehes seada eesmärgiks vähendada piirkondade sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust.

Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida-Virumaad, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi. Tallinna ja Tartu (ning vastavate maakondade) rahvaarv prognoosi kohaselt jätkuvalt kasvab. Linnastumise ja rahvastikumuutustega aitab toime tulla teadmistepõhine tasakaalustatud lähenemine, mis arvestab piirkondlike eripärade ja vajadustega vähendab piirkondade sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ning toetab maaelu.

Jana Kuiv

Reklaam