Virumaa kirjandusauhinna žürii hakkab kaaluma 2021. aastal ilmunud Eesti ajalugu käsitlevaid väärtkirjandusteoseid, et Eesti sünnipäeva eel kuulutada välja auhinna laureaat.

Virumaa kirjandusauhinna komisjon, kuhu kuuluvad Lääne- ja Ida-Virumaa esindajad, seadis nominentideks kuus teost. Kirjandusauhinnale kandideerivad Kai Aareleiu “Vaikne ookean”, Mart Kivastiku “Sure, poisu!”, Juta Kivimäe “Suur tuba”, Loone Otsa “Armastus”, David Vseviovi “Onu Moritza sõnaraamat” ja Tarmo Vahteri “Võitlus tuleviku pärast: 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood”.

Virumaa kirjandusauhind asutati 1989. aastal. Läbi aastate on Virumaa kirjandusauhinna pälvinud mitmed tunnustatud Eesti kirjanikud. Auhinna esimene laureaat oli Jaan Kross teosega “Wikmani poisid”, mullu pälvis võidu Juhani Püttsepa “On kuu kui kuldne laev”. Juhani Püttsepa raamat oli esimene lasteteos, mis sai Virunaa kirjandusauhinna. Laureaatide seas olid veel: Urmas Vadi “Ballettmeister” (2020), Leelo Tungal “Seltsimees laps” (2019), Andrei Hvostov “Sillamäe passioon” (2012), Jaan Kross “Paigallend” (1998), Kalju Saaber “Punaselageda saaga” (1991).

Kirjandusauhinna annavad ühiselt välja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Žüriisse kuuluvad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajad Teet Korsten ja Etti Kagarov, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu esindajad Erich Petrovits ja Inna Grünfeldt, Ida-Virumaa raamatukogude, kirjandusklubide ja lugejate esindajad Sirje Malmet, Anne Valdru ja Elviira Sidorova ning Lääne-Virumaa raamatukogude, kirjanduslubide ja lugejate esindajad Reet Tomband, Ilme Post ja Riina Rohtung. Auhinna eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust. 

Kai Aareleid “Vaikne ookean”

Kai Aareleidi kolmas romaan “Vaikne ookean” on mitmekihiline perelugu, kus kõrvuti jooksevad sündmused selle sajandi esimesest poolest, põigetega 70-ndate ja 80-ndatesse. Nii nagu ka varasemates romaanides on autori jaoks olulised ema ja tütre vahelised suhted, mälestused ja saladused, mis ulatuvad tagasi lapsepõlve. Raamatu pealkirja kohta ütles autor, et ehkki lugu jõuab tõesti ka ookeanini välja, on sama tähendusrikas ka vaimne vaikne ookean, mille kallastel elavad tema tegelased.

Kai Aareleiu sõnul on teda vaevama jäänud kirjutaja vastutus. “Alati jääb kirjutaja mingil määral süüdi, sest alati leidub keegi, kes tahab, et kirja oleks pandud mingi teine versioon tõest,” ütles kirjanik. “Või kuna ajalugu on meile seda juba nii mitu korda tõestanud, siis ei taheta, et üldse midagi oleks kirja pandud. See kehtib ka nende lugude kohta, mis muidu maha vaikitakse, kas meil on kirjutajatena õigus neid kirjutada või mitte.”

Mart Kivastik “Sure, poisu!” 

Mart Kivastiku uue romaani “Sure, Poisu!“ keskmes on ajalooline tegelane Johannes Vares-Barbarus, karismaatiline kirjanik, arst ja poliitik, ning tema suhted naise, sõprade, ametivendade ja vaenlastega. Kuid kes see Vares, isehakanud Barbarus, ikkagi oli? Tõeline multitalent või lihtsalt aferist, kes soovis oma elu elada nii, et kõik prožektorid oleks suunatud vaid temale? Ka hetkel, mil ta sureb. Ehk oli tegemist lihtsalt ühe luuletajast Poisuga, kes armastas oma Siutsu ning sattus seetõttu alati sündmuste pöörisesse…

Juta Kivimäe “Suur tuba”

Juta Kivimäe „Suur tuba” võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.

Loone Ots “Armastus”

Loone Otsa debüütromaan „Armastus“ pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel esikoha. Ajalooline romaan „Armastus“ räägib sellest, mida pealkiri lubab – armastusest. Mehe armastusest naise ja naise armastusest mehe vastu, perekonnasisesest armastusest, aga ka kirest, sõprusest ja ligimesearmastusest selle piibellikus tähenduses ning lõpuks tarkusearmastusestki.

Raamatu tegevus toimub 1942. aastal, kui Saksa okupatsioonivõimud on hävitanud kõik Eestisse jäänud juudid. Aga kas ikka on? Kolm saatust, kolm jutustajat. Ühe naise tahe ja jõud. Hiiglakogus armastust selle kõigis vormides.

David Vseviov “Onu Moritza sõnaraamat”

„Onu Moritza sõnaraamat“ on mõtteline jätk David Vseviovi raamatule „Elulugu. Kaks esimest nädalat“. „Onu Moritza sõnaraamatut“ võib nimetada ilukirjanduslik-dokumentaalseks fiktsiooniks, milles segunevad reaalsus ja väljamõeldis. Tegemist on David Vseviovi perekonnasõbra „onu Moritza“ koostatud ning juhuslikult ja tagantjärele autori kätte sattunud niinimetatud sõnaraamatuga, mille eesmärgiks oli jagada Davidile õpetussõnu ja tegutsemisjuhendeid tulevikuks. Millistest valikutest „onu Moritz“ seejuures lähtus, on raske öelda, kuid valdavalt on tema õpetussõnade aluseks isiklikud läbielamised ja kogemused. Need läbielamised ja kogemused moodustavadki raamatu mitmekümnest loost koosneva paleti.

Tarmo Vahter “Võitlus tuleviku pärast: 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood”.

See raamat jutustab elust Eestis aastatel 1933-1936. See on aeg, mis muudab Eesti Vabariigi saatust ja eesti elu. Sellest raamatust leiab arhiivides peidus olnud lood, mida läbib punase niidina Konstantin Pätsi ja vabadussõjalaste võitlus. Selle kõrval saab lugeda inimestest, kellest saavad kangelased või kes annavad eesti kodule ja külale uue näo.

Ülevaate koostas Jana Kuiv