17 aastat harrastusmuusikuna bändi teinud, seejärel veel 13 aastat stuudiobändina muusikat salvestanud Arthur Seppern otsustas kokku võtta oma muusikalise loomingu duubel-CD-plaadile pealkirjaga „Rock and rollist – tangoni 1977–2020”. Sellesse ajavahemikku on jäänud väga erinevate stiilidega muusikat, mis on salvestatud kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. Ühte karpi tuleb aga kaks plaati – üks natuke mahukam eestikeelse loominguga ja teine venekeelsete lauludega.

Väga huvitav fakt on see, et nii eesti kui ka vene laulude muusika ja laulutekstide autoriks on Arthur ise. Kuna Arthuri perekonnanime kandis ka üks esimesi aastail 1976–1977 kõmu tekitanud ansamblitest Seppern, siis arvas ta, et tahab lisada ka mõne loo selle ansambli esitusest, mis ei ole tema, vaid tema bändikaaslaste kirjutatud. Nii võib eesti lauludega plaadilt leida ansambli Seppern esituses Ülo Randmaa ja Ülle Kajando laulu „Liblikate tiivad”, Riho Paesalu laulu „Jeesus” ning Arthuri lauldud ja Ülo Randmaa muusikale kirjutatud lugu „Tasakesi”. Ansamblites, kus Arthur mängis kas basskitarri või akustilist kitarri ja laulis – Footon, Seppern, Tsyklon, Alternatiiv, Ventilaator, Grand Terrikon, Van Golem, kirjutas muusikat enamus pillimeestest, kuid peamised lood sündisid ikkagi kahelt mehelt: Ülo Randmaalt ja Arthur Seppernilt, kusjuures teksti autoriks oli tavaliselt Arthur või Riho Paesalu. Kõikides eelmainitud ansamblites olid heal tasemel muusikud, kes nõukogudeaegsetel tarifikatsioonidel said kõrgemat tunnustust Tallinnast kohale kutsutud žüriiliikmetelt ehk tunnistati atesteerimiste parimateks instrumentalistideks. Kõige rohkem pälvis selliseid tiitleid trummimees Ülo Randmaa. Erinevatel tarifitseerimistel ja konkurssidel aga said parimate instrumentalistide tiitleid ka teised bändi muusikud, nagu kitarristid Anatoli Vesselov, Valeri Ivanov, klahvpillide mängijad Viktor Leuška ja Kalev Aas, soolokitarrist Jevgeni Koroljov. Kohtla-Järve rajooni ansamblite tarifitseerimisel Aseris sai ka Arthur parima basskitarristi au osaliseks.

Tulles tagasi plaatide juurde, ütleb Arthur, et lugusid tuleb kahele plaadile kokku 38. Venekeelne plaat on 12 muusikapalaga ja kaks viimast lugu sellel plaadil on salvestatud 2020. aasta lõpus täiesti uue ansambliga või muusikutest sõpradega, keda Arthur palus plaadi elavdamiseks kokku tulla ja lood stuudios peale mängida. Uue ansambli koosseisu kuulusid kaks pillimeest Sillamäelt – Vladimir Jermakov trummidel ja Jevgeni Ošarin basskitarril ning kaks pillimeest Kohtla-Järvelt – Valeri Antoniov klahvpillidel ja Daniil Masljakov soolokitarril. Arthur ise mängis akustilist elektrikitarri ja laulis. Täiendavalt osales ansambliga ka stuudios Igor Lumbe, kes plaadimaterjali ka kokku pani ja mõned kitarride partiid täiendavalt peale mängis. Eesti plaadile on mahtunud ka tütre Mariaana poolt lauldud kaks laulu, mille muusika autor on samuti Arthur. Need on „Eurovisiooni” Leedu televoorus käinud lugu „My family home is Europe” ja „Jõulud” ning kaks Ülo Randmaa kirjutatud ja Heini Vaikmaa stuudios salvestatud lugu, mille tekstide autoriks on Arthur, „Leeriskäijate lugu” ning Arthur ja Riho Paesalu laul „Ära räägi”. Veel leiab sellelt plaadilt värskelt salvestatud muusikapala, mille autoriks on Arthur, kuid mida laulab Eerik Väli. Loo pealkiri on „Sa olid nii lihtne ja hea”. Plaadil on ka üks lugu tema venna Dimka kirjutatud, mille venekeelsele versioonile kirjutas Arthur eestikeelse teksti. Loo pealkiri on „Vanas linnas on vihmade aeg”. Originaalis kõlas see aga „В Ленинграде дожди идут”.
Arthur edastab südamlikud tänusõnad kõikidele pillipoistele, kes plaadi salvestamisele ja väljalaskmisele kaasa aitasid. Eriline tänu läheb tal aga Eesti kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupile, kes ikka alati selliseid projekte püüab toetada ja aitab raha eraldamisega kaasa projektide lõpule viimisel. Plaanis on tiražeerida 300 duubelplaati, mis seekord peaks saama ka laiemale publikule kättesaadavaks.

Tulevikuplaanidest rääkides kurdab Arthur, et kõige oodatuim plaat – vinüülplaat on ikkagi veel välja laskmata. See peaks harrastusmuusiku arvates olema muusikalise loomingu lõppeesmärgiks.

Jana Kuiv

Reklaam