Selle leheloo aluseks võib lugeda kahte rahvaütlust – „tasuta lõunaid ei ole olemas” ja „kõik selgub võrdlusel”. Nädalalehe Panorama poole pöördusid Jõhvi lastevanematest harrastussportlased, kes juhtisid toimetuse tähelepanu Jõhvi spordikooli saali kasutamise kõrgele hinnakirjale.
Selgus, et juba neljandat pühapäeva järjest käib koos üle 20 spordiharrastaja, kes ei kuulu spordiklubidesse. Kahetunnise treeninguaja eest küsitakse Jõhvi spordikooli saalis 64 eurot ja seda nii-öelda oma valla/linna inimestelt! Lapsevanemad ja lapsed tulevad saalijalgpalli mängima – sporti tehakse oma lõbuks. Spordiharrastajate arvates on Jõhvi spordikooli saali kasutamise hind liiga kallis. Teenus pole oma hinna tõttu linnarahvale tegelikult üldse kättesaadav, on toimetuse pooe pöördujate selge sõnum.
Kuna elukohajärgse spordisaali kasutamise hind on krõbe, siis otsustati uurida, kas kusagil naabruses pole soodsamaid võimalusi. Valik langes Voka spordihoone saalile, kus kaks tundi saali kasutamist maksis 20 eurot. Hinnavahe Jõhviga on märgatav, pealegi pakutakse Vokas võimalust väga soodsa hinnaga trenni järel saunas lõõgastuda. Selleks, et sporti teha, on kasulikum sõita naabersaali – see pole ju normaalne!”
Jõhvi harrastussportlased küsivad, et kelle jaoks kalleid spordirajatisi siis on ehitatud? Kulutatud on miljoneid, aga staadionite väravad on lukus?! Näiteks Tallinna paljud staadionid, eriti koolide staadionid, on avatud kõikidele soovijatele ja näiteks Flora staadionit saab kasutada täiesti tasuta. Jõhvis sõna „tasuta” ei tunta! Vähe sellest, Jõhvi lapsi aetakse staadioneilt lausa vägisi minema. Nädalaleht Panorama on selelst korduvalt kiirjutanud.
Jõhvi harrastussportlaste mureston teadlikud ka vallavalitsuse ametnikud. Võimude vastus on ka teada – spordiklubide liikmed saavad spordirajatisi kasutada soodsamate hindadega, kuid kõik klubide tegevusega mitteseotud spordihuvilised peavad täishinda maksma. Kahjuks ka Kohtla-Järvel on staadionid tavalistele spordiharrastajatele lukus.
Ent tuleme tavaliste harrastussportlaste juurde tagasi. Kasutame taas kahte rahvaütlust – „tasuta lõunaid pole olemas” ja „kõik selgub võrdluses”. On täiesti enesestmõistetav, et spordirajatised vajavad hooldamist. Seega tekib ruumide, saalide ja staadionite kasutamise rajamise vajadus. Selle juures on igati mõistetav, et nii-öelda „omadele” ja „võõrastele” kehtivad eri hinnad ning soodustusi tehakse lastele, noortele ja vanuritele. Tavalised spordirajatiste hoolduskulud on sisse kirjutatud omavalitsuse aastaeelarvesse, mis tähendab, et maksumaksja võtab nimetatud hariduskulutused enda kanda. See aga peaks võimaldama valla või linna elanikel oma spordirajatisi soodsamalt kasutada.
Tuletame meelde, et Jõhvi spordikooli kasutamise hinnaks on 64 eurot kahe tunni eest. Sinimäe spordihoones küsitakse saali kasutamise eest 20 eurot tunni eest. Võõras kasutaja maksab tunnis viis ja „omad” kolm eurot. Kuni 18aastased saavad Sinimäe spordisaali tasuta kasutada. Sillamäe spordikompleksi Kalev hinnakiri näitab, et grupiga suure saali kasutamise tunnihind on 22 eurot, treeningtund väikeses saalis on 18 eurot.
Jõhvi spordirajatiste kasutamise kõrge tunnihind ei motiveeri sugugi harrastusspordiga tegelema. Samas lastevanemad-harrastussportlased unistavad spordiklubi loomisest, et saaks korraldada kohtumismänge ja võistlusi samasuguste klubidega Rakveres või Sillamäel. Näiteks Rakvere FC Tarvas juures loodud lastevanemate klubi, kes on jalad alla saanud just tänu soodsatele treeninguvõimalustele.
On täiesti selge, et leheartikkel ei suuda muuta Jõhvi spordikoolis kehtivat teenuste hinnakirja, loodame ainult sellele, et võrdlus naaberomavalitsustega paneb inimesi mõtlema, kes siis on meie võim?
Äsja vastu võetud 2022. aasta Jõhvi valla eelarvesse on selgelt „sisse kirjutatud” sissetulekud spordi- ja kultuuriobjektide kasutamise eest. Lihtsam on hindu tõsta, kui asjalikult vallaelanike muredele reageerida.
Jana Kuiv
JÄLGI MEID