Jõhvi valla spordiklubide juhtide kauaoodatud kohtumine vallavalitsuse esindusega leidis aset 8. veebruaril. Ümarlaua vormis toimunud koosoleku päevakorras olid järgmised teemad: spordiklubide toetamise korra muutus, spordiobjektide haldava allasutuse loomine, parimate sportlaste tunnustamine ja muud jooksvad spordieluga seotud küsimused.

Kõiki koosoleku päevakorra küsimusi sidus mitmel korral mainitud tees „vald on spordiklubide toetaja, mitte finanseerija”. Sellele seisukohale pareerisid spordiklubide esindajad oma vastulausega – toetuste summadega ei ole võimalik katta kõiki jooksvaid kulutusi.

Jõhvi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja spordinõunik Marja Laanemäe tutvustas oma sissejuhatavas ettekandes, millise korra alusel toimus 2022. aasta spordiklubide toetuste arvestamine. Jõhvi vallas kehtib praegu spordiklubide toetamise kord, mille töötas mõned aastat tagasi välja Aivar Surva. Tegemist on praktiliselt sama reeglistikuga, mis kehtib Alutaguse vallas. Jõhvi vallavalitsuse ettepanekul on toetamise korda veidi muudetud – eelmisel aastal lausa kaks korda. Vallavalitsus ja spordiklubide juhid on üksmeelsel seisukohal, et kehtiv kord vajab muutmist. Samas on selle aasta valla eelarve juba vastu võetud ja toetuste üldsummad on paigas. Uus kord, kui ikka suudetakse selle sisus kokkulepeteni jõuda, hakkaks kehtima alles 2023. aasta toetuste jagamisel.

Spordiklubide esindajate pahameel kehtiva korra suhtes on seotud kunagi välja töötatud koefitsiendi süsteemiga. See süsteem seab erinevad spordialad ebavõrdsesse seisu. On selge, et spordiklubid, kus on osalejate arv suurem, saavad suurema toetuse. Elu on juba nii seatud, et noored eelistavad jalgpalli, korvpalli, võimlemist ja ujumist. Samas Jõhvi valla spordiklubide alade valik on palju laiem ja Eesti spordiregistri andmetel on seal esindatud 33 spordiklubi. Nimetame neist mõned: atleetklubi Titaan, Ida-Virumaa Automudelispordi Klubi, Jõhvi Lauatenniseklubi Üks-teist, Jõhvi Spordiklubi Banzai, Jõhvi Taekwon-Do Klubi Kwon, Kergejõustikuklubi Visa, FORTO ujumisklubi, FC Phoenix, poksiklubi Loit, Spordiklubi BC Karjamaa ja paljud teised. Tasub mainida, et Jõhvi vallamajas toimunud koosolekul osalesid ainult kümne klubi juhid.

Jõhvi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja spordinõunik Marja Laanemäe märkis, et spordiklubide toetamisel eelistatakse lapsi ning noori. Praegu on spordiklubide nimekirjades 271 noorsportlast. 2022. aasta alguses sai vallavalitsus 61 taotlusavaldust – osa neist jäid isegi arutamisest välja, kuna avaldusi esitanud klubid ei tee oma tööd Jõhvi valla territooriumil. Vallapoolne toetus spordiklubidele on sel aastal 113 000 eurot – see summa on jäänud eelmise aastaga samale tasemele.

Praegu kehtivas toetamise korras pole selgelt öeldud, keda liigitada tippsportlaseks. See aga tekitab rahajaotajatele segadust ja nii tuleb ette üksteisele vasturääkimisi.

Toimunud koosolekul tulid pidevalt välja seisukohtade vastuolud. Klubidele on arusaamatu spordikooli mahukas toetamine. Ka klubide vahel on erinev arusaam: on nii-öelda suurte ja eelistatud klubide toetamine ning selle kõrval peaaegu kolm korda väiksem klubide toetus, kus osalejate arv on märksa väiksem.

Vallavalitsuse seisukoht spordikooli suhtes lähtub munitsipaalhuvikooli põhimõtetest. Sellest ka stabiilselt suurenev toetus. Klubide juhid saavad olukorrast aru, kuid väidavad, et spordikool, mis on sisult huvikool, ei ole suunatud sportlikele saavutustele. Spordisaavutusi on ikka mõõdetud medalite, rekordite ja auhinnaliste kohtadega. Samas on neid treenereid, kes töötavad spordikoolis, kuid tegelevad sama alaga ka spordiklubis. Vahest lausa mitmes klubis. Sellest tulenevalt on ka treenerite sissetulekud väga erinevad.

Kahe omavalitsuse – Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna vahetu lähedus tekitab samuti sporditegevuse rahastamise osas erimeelsusi. Kõige lihtsam oleks selge tasaarvestus. Mõned klubid on loonud mõlemas omavalitsuses eraldi filiaali. Nii püütakse saada toetust siin ja seal. Muidugi tekib kummaline olukord näiteks võistlustantsuklubis, kus tantsupaaris on noormees Jõhvist ja neiu Kohtla-Järvelt. Mõnes Jõhvi valla spordiklubis on kuni 50 protsenti Kohtla-Järve lapsi ja noori.

Koosolekul kõlas kriitika Ida-Virumaa Kultuurkapitali töörühma suunas. Kultuurkapital ei võta Ida-Virumaal arutusele spordilaagrite korraldusega seotud taotlusi. Spordiklubide esindajad väidavad, et Järvamaal ja Lääne-Virumaal selliseid kitsendusi ei ole.

Jõhvi vald võib oma spordiobjektide üle uhkust tunda – vallavalitsuse andmetel on neid kokku 14. Samas tekivad pidevalt lahkhelid spordirajatiste kasutamise reeglite ja hindade üle. Peab tunnistama, et mõni spordirajatis on nii-öelda rohtu kasvanud. Näitena toodi koosolekul discgolf’i rada. Võrdlusena toodi esile Mäetaguse discgolf’i rada, kus on isegi rahvusvahelisi võistlusi korraldatud. Spordirajatisi võiks ühiselt hallata uus munitsipaalallasutus – sellest on vallas juba ammu räägitud. Analoogilised spordirajatisi haldavad asutused on loodud näiteks Tartus, Paides ja Rakveres. Reeglina on nii, et kui ühte spordiobjekti kasutab kaks või rohkem spordiühingut või kooli, siis on otstarbekas anda objekti haldamine ühele asutusele. Juhul, kui spordirajatis on täielikult ühe spordiklubi kasutada, siis antud klubi ka haldab oma (või vallalt üüritud) spordirajatist. Ent sellisel juhul on klubide juhtide arvates igati loogiline, et ka vald osaleb hoolduskulude katmisel.

Koosoleku lõpuosas arutleti sportlaste vallapoolse tunnustamise üle. Osalejad märkisid, et Ida-Virumaa omavalitsustes on saanud heaks tavaks tunnustada läinud aasta parimaid sportlasi, jagada erinevaid tiitleid või korraldada tänuüritus. Ida-Virumaa omavalitsustest on ainult Jõhvi vallas see väärikas tava ununenud. FC Phoenixi juht Sergei Ivanov tõi koosolekul värvika näite –  klubis on kaastegev neiu, kes on Eesti koondisesse kuuludes jõudnud märkimisväärsete saavutusteni, kuid mitmed vallavalitsusele esitatud taotlused, milles palve leida neiu tänamiseks võimalusi, on seni jäänud rahuldamata.

Positiivne sportlaste tänamise küsimuses on see, et mõlemad pooled koosolekul – vallavalitsus ja klubide esindus olid üksmeelsed seoses vajadusega taastada vallas tänuürituste tava.
Tahaks loota, et koosolekul arutatud küsimused leiavad selged vastused ja kõiki rahuldavad lahendused. Kurb oli kuulda, kui mõned spordiklubide juhid ütlesid koosolekuruumist lahkudes: „Käin sellistel nõupidamistel juba kümme aastat. Asjad pole ikka kuhugi liikunud!”

Jana Kuiv

Jõhvi vallavolikogu liikme Evelyn Danilovi kommentaar:

Osalesin spordiklubide juhtide ja valla esinduse kohtumisel, oli huvitav kuulata mõlema poole seisukohti.  Mina töötasin Jõhvi vallas sama valdkonna abivallavanemana 9 kuud. Juba oma ametiaja alguses sai selgeks, et kehtiv sporditoetuse kord vajab muutmist. Tänu volikogu liikmetele suudeti siis muutmise menetlemine pausile panna. Aga suvise võimupöörde tulemusena spordi toetamise kord suruti läbi. Täna näeme tulemusi! Vaevalt meie leiame täna vastuse küsimusele, kas toetamise korra kehtestamine oli tehtud konkreetselt kellegi jaoks või olid mingid muud põhjused?  Mina vastata ei oska. Küll aga rõõmustab  mind olukord, kus on jõutud arusaamisele, et spordi toetamise kord vajab taaskord muutmist.