Avalikul arutelul saab teavet rajatava VKG uue tootmisjääkide prügila kohta

222 Views
VKG

Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu on kavandatud 23. veebruariks 2022. Arutelu toimub algusega kell12 Maidla rahvamajas. 

Viru Keemia Grupp (VKG) soovib planeerida VKG õlitehase piirkonda põlevkiviõli tootmisjäätmete jaoks uut prügilat, kuhu ladestatakse poolkoksi ja põlevkivituhka. Lähtudes majanduslikust otstarbekusest peaks uue prügila asukohad olema VKG õlitehasele võimalikult lähedal ja paiknema ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil. Tööstusloogika järgi oleks õige asukoht Lüganuse valla territooriumil. Samas peab arvestama, et asukohavalik tehakse läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Prügila asukoht peab vastama veel ka järgmistele kriteeriumitele: prügila rajamiseks vajalik maa-ala suurus on 120-150 ha; eeldatav maht on 100 miljonit tonni; aukoht Lüganuse vallas kuni 15 km õlitehasest; prügila ehitamiseks ja toimimiseks on vajalik taristu olemasolu või rajamise võimalus.

VKG Oil AS toodab põlevkiviõli Kohtla-Järvel Järve linnaosas asuvas tootmiskompleksis. Põlevkiviõli toodetakse erinevate tehnoloogiatega – gaasilise soojuskandjaga tehnoloogia Kiviter ja tahke soojuskandjaga tehnoloogia Petroter. Põlevkiviõli tootmisel tekkivaid jäätmed (poolkoks ja tuhk) ladestatakse tootmiskompleksi kõrval asuvasse ohtlike jäätmete prügilasse. Kuna põlevkivis on ligi 50% mineraalset osa, mis põlevkivi utmise protsessis väljub tahkete jäätmetena, ei ole teadaolevate põlevkiviõli tootmise tehnoloogiatega võimalik vähendada tootmisest tulenevate jäätmete tekkimist. Jäätmete taaskasutamise võimalusi otsitakse pidevalt, kuid arvestades tekkivate jäätmete kogust, on põlevkiviõli tootmisjäätmete ladestamine vajalik ka edaspidi, seni kuni jätkatakse põlevkiviõli tootmist. Kiviter gaasigeneraatorjaamades töödeldakse ümber 1759862 t/a põlevkivi ja tekib 1003121 t/a poolkoksi. Petroter seadmetel on lubatud ümber töödelda 3650000 t/a põlevkivi, siin tekib 2015000 t/a põlevkivikoldetuhka (TSK tuhk). Praegu on VKG prügilasse lubatud ladestada kuni 2100000 tonni põlevkivikoldetuhka (sh põlevkivi soojuselektrijaama ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed), st summaarne ladestatavate jäätmete kogus on 3103121 t/a. Kui kavandatava prügila maht on 100 mln tonni, siis praegu tekkiva aastase koguse ladestamisel on prügila kasutusiga 31 aastat.

Planeeringualaks on otstarbekas määrata kogu omavalitsuse territoorium (Lüganuse vald) ning majanduslikust aspektist peaks uue prügila asukoht olema VKG õlitehasele võimalikult lähedal, maksimum 15 km õlitehasest. Praeguseks on koostatud prügila asukohavaliku eelhindamise eksperthinnang. Antud analüüsi eesmärk oli leida võimalikud asukohaalternatiivid uue prügila rajamiseks. Analüüsitava piirkonna määramiseks kasutati geoinformaatilist analüüsi, selleks koondati infot Maa-ameti andmebaasist, Eesti Topograafiline Andmekogust, Eesti Looduse Infosüsteemist ja , kultuurimälestiste registrist. Edasi määrati seadustest tulenevad prügila asukohta välistavad kriteeriumid ning informatiivsed piirangualad ning viidi läbi GIS-analüüs. Asukoha eelvaliku välistavad tegurid olid näiteks kaitse-, hoiualad, Natura 2000 alad, Ramsar alad (märgalad), sood, kaitsealused üksikobjektid, üleujutuste ohuga alad, veekogud ning puhvertsoonid seati ümber elu- ja ühiskondlike hoonete, kultuurimälestiste, kaitsealuste loomade elupaikade ja taimede kasvukohtade).

Prügila asukohaalternatiividena võrreldi 4 ala. Igal alal on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Üks aladest on õlitehasele lähedal, olemasolevat haruraudteed ja konveierit on võimalik pikendada, puudub (looduslik) mullastik, ala kuulub VKG-le. Teisel juhul tuleb eriplaneeringu koosseisus arvestada taristu rajamisega (transporditeed ja konveieri kulgemine), lisaks on tegemist alaga, kus on kogu ulatuses maaparandust reguleerivad võrgud ning siin peaks tagama piirkonna maaparandussüsteemi eesmärgipärane toimimine. Endise Aidu karjääri piirkonnas asuv asukohalternatiiv eeldaks vahepeal väljatöötatud Aidu karjääri arengukontseptsiooni ümbervaatamist, samuti olemasolevate tuulikute teisse kohta üleviimist. Arvestades ka kaugust õlitehasest ning et eeldatavad transporditeed läbivad teist omavalitsusüksust, ei ole kokkuvõttes tegemist Aidu karjääris realistiku alternatiiviga.

Planeeringuprotsess VKG on huvitatud maksimaalselt avalikust käitise kavandamise protsessist. Prügila kavandamine läbi KOV EP võimaldab välja selgitada olulised kaalutlused ja annab ühtlasi kindluse, et valitud asukoht ja prügila on piirkonda sobivad. Arvestatakse, et planeeringu koostamise orienteeruv ajaskaala on ligikaudu 2,5 aastat. VKG omalt poolt on valmis igati panustama planeeringu materjalide väljatöötamisse. Praeguseks on koostatud prügila asukohavaliku eelhindamise eksperthinnang. Planeeringuprotsessi läbiviimiseks on eeldatavalt vajalik riigihange planeeringu ja mõjude hindamise konsultandi kaasamist.

Põhiosas tugineti esialgse planeeringulahenduse väljatöötamisel olemasolevatele ruumi- ja keskkonnaseisundi andmetele, kasutades eelkõige Maa-ameti ja Statistikaameti poolt koondatud andmekogusid ja väljaantud materjale. Ruumiandmete puhul on olulisemateks andmekogudeks maakatastri andmed, Eesti topograafiline andmekogu (ETAK), maa-ameti kitsenduste ja maakatte andmebaas ja Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister (EELIS). Riikliku seire käigus saadud keskkonnaseisundi andmed on koondatud keskkonnaseire infosüsteemi KESE (kese.envir.ee). Olemasolul kasutatakse ka asukohaspetsiifilisi andmeid (nt õhukvaliteedi pidevseirejaamade tulemusi Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemist ohuseire.ee). Riiklikele ametlikele andmebaasidele tuginemine tagab planeeringulahenduse usaldusväärsuse ja vähendab mitmeti mõistetavusest tulenevaid vaidlusi. Lähteandmeid kasutati sobivate asukohtade leidmisel läbiviidud geoinformaatilises analüüsis, GIS-analüüsi kasutatakse ka detailse lahenduse väljatöötamisel. Vajalikuks võivad osutuda ka alusuuringud. Nende väljaselgitamiseks on vajalik koostöö erinevate osapoolte, eelkõige Keskkonnaametiga. VKG on valmis omalt poolt koondama lähteseisukohtade väljatöötamise kavatsuse sisendi ja vormistama esialgse versiooni nimetatud dokumendist. Uue VKG tootmisjääkide prügila asukoha üle arutama 23. veebruaril 2022, arutelu toimub Maidla rahvamajas algusega kell 12.

Jana Kuiv

Foto Riigikontroll