Eesti on viimastel aastatel muutunud tõeliseks filmimaaks. Uusi filme lavastavad meie filmitegijad, tehakse viljakat rahvusvahelist koostööd ja välismaa lavastajad otsivad Eestis huvitavaid võttekohti. Filmimehed ei unusta ka Ida-Virumaad. 15. veebruaril korraldas filmitrupp eesotsas kuulsa Kreeka filmilavastaja Alexandros Avranasega Tammiku  rahvamajas casting’u, mille eesmärk oli leida noori näitlejaid valmivale filmile „Apaatia”.

Kreeka filmilavastaja ja produtsent Alexandros Avranas on saavutanud tuntuse selliste linateostega nagu„Vägivalla preili” ja„Tõelised kuriteod”. Filmis „Tõelised kuriteod” mängis üht peaosa Jim Carrey, film „Vägivalla preili” sai aga Veneetsia filmifestivalil neli auhinda, nende hulgas ka Hõbedase Lõvi auhinna parima lavastajatöö eest.

Uus dramaatiline linateos „Apaatia” räägib põgenikest. Film tõestab, et tõeline armastus suudab perekonna, kes satub ajalookeerisesse, päästa. Eesti poolt tegelevad filmi lavastusega produtsendid Riina Sildos ja Elina Litvinova, kes olid ka kultusfilmi „Kupee nr 6” produtsendid.

Uue filmi „Apaatia” casting’ud on jagatud kahte etappi. Esimene neist toimus värskelt renoveeritud Tammiku rahvamajas. Nädalaleht Panorama esitas casting’u direktorile Piret Toomvap-Šenbergile mõned küsimused.

– Casting’u katsed toimuvad kahes etapis: esimene Tammikus, teine Tallinnas. Miks otsustasite kutsuda potentsiaalsed näitlejad just Tammikusse?

– Vastavalt filmistsenaariumile peavad filmis mängima kaks noort tüdrukut – kümneaastane Alina ja seitsmeaastane Katja. Mõlemad tüdrukud peavad olema vene emakeelega. Siit ka valik Ida-Virumaa regioonile.

Olen oma filmikarjääri jooksul mitmeid kordi casting’ukatseid korraldanud – varem oleme käinud nt Jõhvi kontserdimajas või mõnes koolis. Sellel korral otsustasime katsetada täiesti uue kohaga – valisime Tammiku rahvamaja ja üldse ei kahetse! Meid võõrustati siin väga lahkelt!

– Lapsi kogunes Tammiku rahvamaja saali väga palju – see näitab, et filmicasting’ud on populaarsed. Olete tulemusega rahul?

– Vägagi rahul! Kohal oli isegi mitu Tallinna perekonda. Registreerus veidi üle 100 osaleja. Nendest valime teise vooru 15, aga enne toimub casting’u teine osa Tallinnas.

– 100 osalejat – on seda palju või vähe?

– Casting’u tase ei olene osalejate arvust. On juhuseid, kui kohale tuleb 200 või rohkem inimest, aga me ei vali ühtegi. Tammikus aga leidsime mitu potentsiaalset noort näitlejat, kelle tüpaaž ja iseloom sobivad filmirolliga.

– Milleks peaksid olema valmis noored inimesed, kes sooviks siduda oma elu filmimaailmaga?

– Kui rääkida filmist „Apaatia”, siis peab arvestama, et tegemist ei ole lastefilmiga. Lavastatakse dramaatiline linateos, mis on suunatud täiskasvanud vaatajatele. Filmivõtted pole mingi lõbus seiklus. Filmi tegemiseks kulub palju aega. Juba casting’ukatsete ajal tehakse mitmeid duubleid. Loominguline protsess vajab sügavat pühendumist ja rolli sisseelamist.

– Kas noored näitlejad saavad oma töö eest ka rahalist tasu?

– Täiskasvanud näitlejad ja ka nende noored partnerid saavad töö eest honorari. Filmi tegemine ja osalemine selle valmimisel on töö, väga raske töö. Noored näitlejad peavad andma endale aru, et võtavad oma õlgadele suure vastutuse. Sama suur vastutus langeb ka lapsevanematele. Algul on ikka töö ja alles pärast esilinastust võib tunda end glamuurse staarina.

– Milline on filmi „Apaatia” valmimise graafik?

– Loodame, et alustame filmivõtetega selle aasta mais. Filmivõtted peaks kestma augustini. Seejärel kulub veel terve aasta montaažile ja alles siis saame mõelda esilinastusele.

– Piret, kommenteerige palun Eesti filmimaailma hetkeolukorda, kus Eesti vabariigi valitsus on otsustanud sel aastal kohaliku filmitööstuse rahastamist lausa 42 protsenti vähendada ning seda ajal, mil tegelikult on eesti filmid nii kodu- kui ka välisvaatajate seas populaarsed ja meie filmid saanud mitmeid väärikaid filmiauhindu! Täna on Eesti filmitööstuse aastaeelarve kümme miljonit eurot – seda on filmide valmimiseks väga vähe. Räägitakse Eesti filmi väljasuremisest, kas olete selle väitega nõus?

– Kahjuks on riigipoolne rahastus väga väike. Filmitegijad on inimesed, kes siiralt armastavad oma tööd. Eestlased suudavad filmida kõrgetasemelisi filme, mis pälvivad rahvusvahelist huvi. Meie välismaa kolleegid imestavad, kuidas nii nõrga finantseerimisega on üldse võimalik häid filme luua. Mujal maailmas oleks kümme miljonit filmitööstuse nii-öelda peenraha. Ei tasu loota, et meie honorarid on ülimalt suured, meie tasud ja eelarved ei küüni Hollywoodi tasemele.

Vestles Ilja Telnov.

Foto erakogust

Toimetuse kommentaar:

Ida-Virumaal on piisavalt palju filmihuvilisi. Kellele jääbki film vaid harrastuseks ja kes jõuab professionaalide hulka, seda näitab aeg.
Selle aasta kevadel toimub Jõhvis juba 15. korda rahvusvaheline harrastusfilmifestival „Laterna magica”. Traditsiooniliselt jagatakse auhindu seitsmes nominatsioonis: dokumentaalfilm, mängufilm, animatsioon, muusikavideo, reklaamklipp, lastefilm ja žanriväline film. Festivali „Laterna magica” korraldajad ootavad filme konkursile 15. aprilliks. 30. aprillil toimub Jõhvi kontserdimajas konkursile esitatud filmide linastus ja 14. mail saavad võitjad oodatud auhinnad. Festivali autasustamistseremoonial saavad vaatajad kõiki võidufilme uuesti vaadata.