Narva tatari kultuuriühing valis hiljuti ühehäälselt oma uueks esimeheks tuntud laulja ja vokaalstuudio Altõn juhi Rafael Sharafetdinovi (42), keda kontsertide kuulutustel oleme alati harjunud nägema naeratava ja särava artistina.

Nädalaleht Panorama palus uuel Narva tatari kultuuriühingu juhil Rafael Sharafetdinovil rääkida endast, ühingu tegevusest ja plaanidest. Vestluse käigus ilmnesid paraku mitmed Ida-Virumaa rahvusvähemuste kultuuriühingute tegevusega seotud mured ja kitsaskohad.

Eestis tegutseb mitu kompaktset tatarlaste ühingut. Tatarlased elavad Tallinnas, Pärnus, Narvas, Jõhvis, Maardus ja Tartus. Elanikeregistri andmetel elab Eestis praegu umbes 2500 tatarlast (võrdluseks: 1990. aastate alguses oli Eestis 4058 tatarlast). Ida-Virumaal elab 435 tatarlast. Narva ühingus on praegu ligi 100 liiget.

1988. aastal loodi Tatari Kultuuriühing, kuid ühingu tegevus ei olnud aktiivne. Hiljem loodi tatari ühing Maardus, millest 1995. aastal eraldus Eestimaa Tatarlaste Kultuuriühing Idel. Veel tegutseb Eestis ühing Altõn. Ida-Virumaal tegutseb kaks tatarlaste kultuuriühingut – Ida-Virumaa ühing Jõhvis ja Narva ühing. Palju aastaid oli Narva tatari kultuuriühingu asendamatuks juhiks Marjam Malõševa. Nüüd võttis Narva tatarielu juhtimise enda kanda kogu elu Narvas elanud ja õppinud Rafael Sharafetdinov.

Tuntud ja armastatud muusik Rafael õppis Venemaal Gnesini nim muusikaakadeemia juures asuvas muusikakoolis, sellele järgnesid õpingud Moskva pedagoogikaülikoolis. Rafael õpib ka praegu – kodulinnas Narvas omandab ta multimeedia teadmisi Ida-Virumaa kutseõppekeskuses.

Väga aktiivse kontserditegevuse juures jõuab Rafael juhendada Tallinnas noorte vokaalstuudiot Altõn (tatari keeles kuld).
Stuudio Altõn tegutseb juba kümme aastat Rahvusseltside liidu Lüüra juures ja just see liit andis noorele Rafaelile esimesed kogemused rahvusühingu juhtimisel. Sel ajal töötas ta käsikäes tuntud Lüüra juhi Liidia Kõlvartiga. Tatari Vabariigi valitsus (Tatarstan kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu – toim kommentaar) autasustas Rafael Sharafetdinovit vabariigi kultuuriministeeriumi aumärgiga silmapaistvate saavutuste eest kultuurivaldkonnas. Enne seda veel aga annetas Euroopa Tatarlaste Allianss Rafaelile medali tatari rahvale osutatud teenete eest.

Kõikide loominguliste ja pedagoogiliste ülesannete kõrvale lisandus nüüd siis töö Narva tatari kultuuriühingu juhina. Narva tatarlaste ühing kuulub samuti Tallinna rahvusseltside liidu Lüüra koosseisu, peale selle on ühing Ida-Virumaa rahvusorganisatsioonide ümarlaua liige.

„Narva ühingu juht Marjam Malõševa tegi mulle ettepaneku võtta ühingu juhtimine üle juba kaks aastat tagasi. Minu jaoks oli see huvitav ja emotsionaalne ettepanek. Narva tatari ühinguga on seotud minu vanaisa, isa ja ema. Olen ka ise juba palju aastaid Narva ühingu liige – lapsena laulsin või tantsisin igal üritusel. Kaalusin pikalt Marjam Malõševa ettepanekut, sest arvasin, et olen juhirolliks veel liiga noor,” räägib Rafael. Ta lisab, et viimastel aastatel tegi ta ühingutööd Marjam Malõševa nii-öelda parema käena. Ühingu juhtimine on alati olnud kollektiivne töö, kuid just läbi selle sai Rafael teha tutvust rahvusühingu juhtimisega ja ühtlasi praktilist kogemust.
Rafael arvab, et tatari ühing suudab teha oma tööd seni, kui tema rahvuskaaslastel jätkub huvi oma kultuuri, keele ja tavade vastu. Samas iseenesest ei toimu midagi – rahvuspärandi säilitamise nimel peab tegutsema kogu ühing ja ka selle juhid. Seda on hästi näha Rafaeli enda näitel. Pärast õpinguid Moskvas arvas ta, et jääb Moskvasse ja jätkab seal muusikukarjääriga. Jõudnud tagasi Narva, töötas ta estraadivaldkonnas koos mitme Peterburi mänedzeriga. „Oma juurtele hakkasin tõsisemalt mõtlema, kui liitusin liidu Lüüra tegevustega,” rõhutab ta taas.

Eesti ja Ida-Virumaa tatarlaste tegemistest rääkides on Rafael uhke, et kolm aastat tagasi suudeti korraldada kolme Balti riigi ühine tatarlaste sabantui pidu. Selle mastaapse ürituse taga oli Euroopa Tatarlaste Kongress ja Tatari Vabariik. Sellele, et Baltimaade sabantui toimuks just Tallinnas, aitas palju kaasa ka praegune Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Iga Eestis tegutsev rahvusühing püüab oma ajaloolise kodumaaga sidet hoida. Tatarlased on selles osas positiivseks eeskujuks. Näiteks paljud Eestis elavad tatarlased on pärit Nižegorodi oblasti suurest asulast Andrejevka. Narva tatari ühingul on kavas koos Andrejevka kultuurimajaga korraldada festival „Folkloor tatari laulus ja tantsus”, mis toimuks Tatarstani folkloori teema-aasta raames.

„Alles hiljuti sai Narva ühing kirja Tatari Vabariigi kultuuriministeeriumilt, kus paluti täpsustada, millisele kuupäevale on kavandatud selle aasta sabantui tähistamine. Meil on Tatarstaniga pidev kirjavahetus. Oleme saanud erinevas vormis abi,” räägib Rafael. Ta puudutab väga ettevaatlikult Venemaa abi teemat. Eesti kontekstis peab sellise abiga ettevaatlik olema, samas saavad rahvusühingud tegevusabi Eesti Vabariigilt.

Värske Narva tatari kultuuriühingu juht seab oma sihiks noorte kaasamise ühingu tegemistesse. Pole saladus, et rahvusseltside tegevustest võtavad osa põhiliselt eakamad inimesed. Nagu vananeb Eesti ühiskond, nii muutub ka Narva eakate inimeste linnaks. See on positiivne rahvuspärandi säilitamise seisukohast, kuid Rafael on kindlal seisukohal, et on tulnud aeg põlvkondade vahetuseks.

Üheks rahvuskultuuri iseloomustajaks on keel. Rafael valdab tatari keelt kõrgel tasemel. Huvitav on märkida, et tatari keel on väga sarnane türgi keelega. Rafael meenutab naeratades oma turismisõite Türgimaale, kus ta suhtles kohalikega tatari-türgi segakeeles.

Meie vestlus jõuab ka usuteemadeni. Küsimusele, mida on tatari rahvusühingus rohkem, kas kalduvust islamiusu või tatari kultuuripärandi poole, vastab Rafael: „Ausalt öeldes on see üpris valus küsimus. Meie usujuht, mulla sooviks näha rohkem usuga seotud tööd. Meie oleme oma ühingus seadnud eesmärgiks rahvuskultuuri säilitamise ja arendamise. Samas tähistame me islamiga seotud tähtpäeva ramadan – siis on meil külas meie imam või Eesti mufti Ildar Muhhamedsin. Mingil ajal tekkis mõte, et korraldame Narvas kohtumisi meie mullaga kord kolme nädala tagant. Paraku ei olnud Narva tatarlased sellega nõus. Nüüd korraldame taolisi usuteemlisi kohtumisi kord kuus. Ühingu usutegevus on seotud eelkõige meeste osavõtuga, aga teame ju, et meeste osalus rahvusseltside töös pole eriti aktiivne. See pole ainult tatarlaste mure. Näiteks juudid saavad lugeda oma usuraamatut Toorat ainult siis, kui on koos vähemalt 12 meest.

Võimalused pidevaks osaluseks kultuuriühingu tegemistes teevad Rafaelile samuti muret. Pandeemiast tulenevad piirangud tegid siin oma korrektiivid, kuid ei saa unustada, et inimesed käivad tööl, samuti tuleb ühingu liikmetel vahel ette perekondlikke asjaolusid, mille tõttu ei saa nad ürituste ettevalmistamisel osaleda või ei saa üldse neist osa võtta.

Narva tatarlaste kultuuriühingu juht Rafael Sharafetdinov arvab, et ühingus peaks olema keegi temast vanem inimene, kes suhtleks islami usujuhiga. See oleks väärikas ja soliidne. Rafael soovib esialgu jääda kultuuri- ja loomingulise töö korraldamise juurde, pealegi on ühingutööga endiselt seotud ka endine juht Marjam Malõševa.

Ühingu plaanides on vana tatari kalmistu taastamine, mis on väga kulukas projekt. Endise tatari kalmistu ala vajab kuivendamist, võsast puhastamist, seal oleks vaja puid langetada, aga ka restaureerida kalmistu väravad jne.

Lõpetuseks märgib Rafael, et Narvas on alati tatarlasi austatud. Tatarlased on suutnud saavutada autoriteedi, tehakse koostööd teiste rahvusühingute, kultuuriasutuste ja linnavõimudega. „Olen siiralt tänulik Narva tütarlastele, kes mind üksmeelselt ühingu esimeheks valisid. Hindan kõrgelt seda usaldust. Töötame edasi!” – sellise emotsionaalse lõppteesiga paneb Rafael Sharafetdinov punkti vestlusele nädalalehega Panorama.

Larissa Kaljurand
Foto erakogust