Virumaa kirjandusauhinna komisjon jõudis üksmeelsele otsusele: tänavune laureaat on Tarmo Vahter – ajalooteose “Võitlus tuleviku pärast: 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood” autor.

Nädalaleht Panorama avaldas 2022. aasta jaanuari alguses ülevaate Virumaa kirjandusauhinna nominentidest. Virumaa kirjandusauhinna komisjon, kuhu kuuluvad Lääne- ja Ida-Virumaa esindajad, seadis nominentideks kuus teost. Kirjandusauhinnale kandideerisid Kai Aareleiu “Vaikne ookean”, Mart Kivastiku “Sure, poisu!”, Juta Kivimäe “Suur tuba”, Loone Otsa “Armastus”, David Vseviovi “Onu Moritza sõnaraamat” ja Tarmo Vahteri “Võitlus tuleviku pärast: 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood”.

Tänanseks on hindjate otsus avalikustatud, Virumaa 4. kirjandusauhind kuulub Tarmo Vahterile. Tema raamat “Võitlus tuleviku pärast: 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood” jutustab elust Eestis aastatel 1933-1936. See on aeg, mis muudab Eesti Vabariigi saatust ja eesti elu. Sellest raamatust leiab arhiivides peidus olnud lood, mida läbib punase niidina Konstantin Pätsi ja vabadussõjalaste võitlus. Selle kõrval saab lugeda inimestest, kellest saavad kangelased või kes annavad eesti kodule ja külale uue näo.

Tarmo Vahteri ajalooline raamat on põnev ja haaravalt kirjutatud, tegemist mitmekülgse sissevaade ühte Eesti ajaloo lõiku, raamatud lugedes tekib lugejal tunne, nagu  viibiks ta ise sündmuste keskel ja näeb kõike oma silmaga.

“Võitlus tuleviku pärast” on väga huvitav raamat, mis näitab, et Eestil oli õnneaeg. Tegemist on inimliku raamatuga, mis peaks olema huvitav nii koolilapsele kui ka täiskasvanule. See raamat võiks olla keskkooli ajalooõpik või õpiku lisalugemine.

Virumaa kirjandusauhinna statuudist loeme, et auhind antakse parimale kalendriaasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mistahes žanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele.  “Võitlus tuleviku pärast” on konkursile valitud kuuest nominendist enim Eesti ajalugu valgustav teos.

Autori sõnul on ka praegused inimesed mõjutatud Pätsi ajal toimunust ning ta soovitabki raamatut lugeda neil, kes tahavad mõista, miks me oleme sellised, nagu me oleme.

Raamatu jaoks kogus Vahter infot arhiividest, raamatukogudest ning vanadest ajalehtedest ja ajakirjadest. Huvitavaid detaile leidis autor koguteostest, avaldatud mälestustest ja päevikutest, samuti oli abi vestlustest raamatus kujutatud tegelaste järeltulijatega.

Virumaa kirjandusauhind asutati 1989. aastal. Seda annavad ühiselt välja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Auhinna esimene laureaat oli Jaan Kross teosega “Wikmani poisid”, mullu pälvis võidu Juhani Püttsepa “On kuu kui kuldne laev”. Tarmo Vahter on Virumaa kirjandusauhinna 34. laureaat.

Larissa Kaljurand

Reklaam