IX Ida-Virumaa kultuurifoorum: majanduses peab olema aina suurem roll kultuuril

220 Views
Ida-Virumaa

16. märtsil toimunud üheksanda Ida-Virumaa kultuurifoorumi avakõnes märkis kultuuriminister Tiit Terek, et ühiskonnas peab olema tugev meie-tunne. Kultuurifoorum keskendus kultuuri rollile piirkonna elukeskkonna kujundamisel, majandus- ja ettevõtluskeskkonna mitmekesistamisel ning piirkonna kuvandi muutmisel.

Kultuuriminister Tiit Terik ütles Ida-Virumaa kultuurifoorumi avamisel: „Üheskoos toimimiseks peab ühiskonnas olema tugev meie-tunne. Meid liidavad ühised arusaamad ja ühised väärtused. Kultuur on see, mis kujundab inimese ja riigi, kus elame. Kultuur lähendab erinevaid tähendusvälju, muudab tähendusrikkaks meie igapäevaelu ning aitab kaasa ka Ida-Virumaa tutvustamisele ja majanduslikule arengule.”

Ida-Virumaa kultuurifoorumi peakorraldaja oli traditsiooniliselt Eesti Vabariigi kultuuriministeerium. Foorumi moderaatori ülesandeid täitis näitleja ja lavastaja Neeme Kuningas.

Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin tuletas meelde, millise erilise lootustundega jälgis kogu Eestimaa Sillamäelt pärit noore ujuja Eneli Jefimova esinemist suveolümpiamängudel. Lauristin rõhutas, et lootus on meile kõikidele vajalik ka praegustel keerulistel päevadel. Üheks oluliseks teesiks tema ettekandes oli, et „sõda lahutab, kultuur ühendab”. Veel rõhutas Lauristin vene kultuuripärandi tähtsust – vaatamata poliitilisele olukorrale jäävad vene muusika ja kirjandus üheks maailma kultuuripärandi tähtsaks osaks.
Järgnes raamatukogude aasta korraldusega seotud teemade arutelu. Raamatukogude aasta 2022 programmi tähtsusest raamatukogude arengus rääkisid kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ja raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. Peab tunnistama, et viimaste aastatega on raamatukogudes raamatute laenutuste arv langenud. Raamatukogud otsivad uusi võimalusi lugejate teenindamiseks – näiteks on tänaseks raamatukogude juures avatud üle 40 raamatukogukapi. Raamatukogude aasta programm keskendub neljale tähtsale teemale: raamatukogu kui kultuuri ja kirjanduse keskus, raamatukogu kui kogukonnakeskus, raamatukogu ratastel ning tuleviku raamatukogu.

Raamatute ja kirjanduse teemadel jätkas foorumiettekandega luuletaja, tõlkija, kirjastaja, kirjandussündmuste korraldaja Igor Kotjuh, kes pühendas oma ettekande kirjandusele kui ühisele kultuuriruumile. Ta rõhutas, et eesti lugejate seas on endiselt populaarne vene kirjandus. Tõlkijad on selles valdkonnas tänuväärset tööd teinud, see töö on väga vajalik. Eesti Kirjanike Liidu liikmete seas on mitmeid vene juurtega Eesti kirjanikke. Kotjuh ei saanud mainimata jätta praeguseid sündmusi Ukrainas, ta võrdles pommirusudes Ukraina linnu Narvaga 1944. aastal. Veel mainis tuntud kirjamees oma viimaste päevade tõlketööd – tema sõnul on tekkinud nõudlus ukraina kirjanduse tõlkimisel eesti ja vene keelde.

Filmiteema esimese ettekande esitas PÖFFi direktor Tiina Lokk ning teemat arendasid Eesti filmi instituudi direktor Edith Sepp ja Viru Filmifondi koordinaator, Ida-Viru Loomeklastri projektijuht Piia Tamm.

Foorumi teises osas, avatud foorumi vestlusringis jagasid oma mõtteid ja kogemusi kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman (osales Zoomi vahendusel), Briti Nõukogu Eesti esinduse juhataja Ursula Roosmaa, Narva eesti keele maja juht Anna Farafonova, Sillamäe muusikakooli direktor Vladimir Võssotski ja Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa.

Sümboolse kultuurisilla Ida-Virumaa ja Tartu vahel tekitas oma ettekandega „Tartu 2024 – Euroopa kultuuripealinn” turundusjuht Marika Goldman. Selles projektis on Ida-Virumaa juba saanud nimetuse „idavärav”.

Foorumi avanud kultuuriminister kohtus samal päeval veel piirkonna kultuurikorraldajatega, külastas Jõhvi keskraamatukogu, Narva muuseumi, Narva Vaba Lava, Integratsiooni Sihtasutust, Narva kunstiresidentuuri ning Äkkeküla spordikeskust. 

Larissa Kaljurand

Pildil Eesti Vabariigi kultuuriminister Tiit Terik
Foto: www.kul.ee