Sillamäe lasteaed Pääsupesa alustas esimesena oma kodulinna lasteaedadest mudilasnõukogu koosolekutega. Kord kuus saavad mudilasnõukogu liikmed avaldada arvamust lasteaia eluolu kohta ning hääletada ürituste sisu ja pidupäevade menüü ettepanekute üle.
Sillamäe lasteaed Pääsupesa osaleb juba teist aastat järjest programmi „Ettevõtlik kool” projektides. Eestis on „Ettevõtliku kooli” võrgustikus 169 õppeasutust, Ida-Virumaal on projektiga ühinenuid 28.
Sillamäe eestikeelne lasteaed Pääsupesa kutsus esimesena oma kodulinnas kokku vanemate rühmade lastest moodustatud omavalitsuse rakukese – mudilasnõukogu. Lasteaia direktor Maarika Priske selgitas nädalalehele Panorama mudilasnõukogu tegevuse põhimõtteid: „Tahame kuulata laste ideid ja arvamusi lasteaiaelust ning üritustest. Lasteaiaelu ei pea sugugi olema ainult õpetajate soovidele ja tegemistele allutatud, ka lapsed peavad saama oma arvamust avaldada. Lapsele on tähtis, et tema arvamusega arvestatakse. Mudilasnõukogus on üheksa liiget ning nad on Päikesejänkude ja Lepatriinude rühmadest.”
Võib tekkida küsimus, kas kuueaastasel lapsel on üldse õppetöö korraldusest mingi arvamus. Maarika Priske ja tema kolleegide sõnul näitas juba esimene mudilasnõukogu koosolek, et lastel tõesti on omad seisukohad ning paljud mudilasnõukogu liikmed ei häbene oma seisukohti avada ja neid kaitsta.
Mudilasnõukogu esimesel koosolekul, mis toimus 18. märtsil, oli päevakorras kaks teemat – 1. aprilli ehk naljapäeva korraldus ja selle pidupäeva menüü. Mõlemad päevakorraküsimused tekitasid päris palavat arutelu. Näiteks naljapäeva peo toimumise koha küsimuses pidi mudilasnõukogu korraldama hääletuse ja enamik liikmetest hääletas väliürituse poolt. Otsustati spordimängude ja orienteerumise kasuks. Lisaks arutati pidupäeva prae- ja magustoiduvalikute üle. Mudilasnõukogu otsustas üksmeelselt, et 1. aprillil peavad kõik õpetajaid tööle tulema pidžaamades.
Mudilasnõukogu koosolek toimus kõikide koosoleku korraldamise reeglite järgi – esmalt tuli end registreerida ja oma kohalolekut allkirjaga kinnitada ning koosoleku käik jäädvustati kenasti protokollis. Mudilasnõukogu „bürokraatia” ei välistanud koosoleku läbiviimist tee-koogilauas.
Pääsupesa mudilasnõukogu hakkab lasteaiaga seonduvat arutama kord kuus – nii on käesoleval hooajal ees veel emadepäeva ja lõpupeo korralduse ning õppesõitudega seotud küsimused. Maarika Priske täpsustab, et järgnevatel mudilasnõukogu koosolekutel nõukogu koosseis muutub, sest lasteaias ei saa ühtegi last „demokraatiast” välja jätta.
Mudilasnõukogu koosolekule eelnevalt tutvustasid õpetajad lastele täiskasvanute koosolekute vajadust. Lapsed said teada, et koosolekud toimuvad nii koolides, ettevõtetes kui ka linnavalitsuses. Selle teabe põhjal sai laps sõnumi, et ta on ka juba suur ja omab õigust otsustamisele. Loomulikult lisas erilist tähtsust mudilasnõukogu koosolekule selle toimumiskoht ja seda just läbi lapse silmade – nimelt leidis nõupidamine aset direktori kabinetis.
Lasteaia juht rääkis ühtlasi sellestki, et vahetult pärast esimest koosolekut edastasid mudilasnõukogu liikmed vastuvõetud otsuste info oma rühmakaaslastele, mis on samuti igati positiivne näide mudilasnõukogu toimimisest.
Kaasaegse alushariduse asutuse töökorralduse metoodika ütleb selgelt: laps on protsessi juhendaja. Sellest tuli ka mudilasnõukogu loomise idee, ütleb Priske. Analoogsed mudilasnõukogud on juba loodud näiteks Rakvere Rohuaia lasteaias, Tallinna lasteaias Aruheina ja Jõhvi lasteaias Pillekaar.
Larissa Kaljurand
Foto: Maarika Priske (lastest tehtud foto avaldamine on kooskõlastatud lastevanematega)
JÄLGI MEID