21. aprillil toimunud Jõhvi vallavolikogu istungi mahukam päevakorraküsimus puudutas eelmisel istungil algatatud vallavanemale, abivallavanematele ja teistele vallavalitsuse liikmetele ametiülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamist ning soodustuste määramise korda. Kokku arutasid volikogu liikmed 15 erinevat päevakorraküsimust. Nädalaleht Panorama tutvus otsuste eelnõudega ja jälgis hääletamiste käiku.

Volikogu poolt kinnitatud valla juhtidele (vallavanem, abivallavanemad ja teised vallavalitsuse liikmed) ametiülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamise ning soodustuste määramise uue korra menetlemine on nüüdseks läbinud kõik vajalikud bürokraatlikud etapid. Nädalaleht Panorama tutvustas põhjalikult hüvitiste sisu 21. märtsi väljaandes. Nimetame olulisemad hüved, mida nüüd saavad seaduslikult kasutada valla täitevvõimu juhid. Volikogu otsuses loeme selliseid termineid nagu asendustasu, tulemustasu, ühekordne toetus, haigushüvitis, nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillid) maksumuse hüvitamine, hüvitised töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks, mobiiltelefoni või isikliku mobiiltelefoni limiidivaba kasutamine, isikliku sõiduauto teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kulude hüvitamine.

Veel uue korra menetlemise ajal tekitasid kavandatud hüvitused meedias laia kriitilist arutelu. Samas esitasid muudatusettepanekuid eelnõu projekti ainult EKRE fraktsiooni liikmed ning need ettepanekud olid sisuliselt tühised, nii-öelda kosmeetilise sisuga.

Seoses sellega, et volikogu kinnitas uue hüvitamise korra, kaotas jõu seni kehtinud otsus „Valitsuse liikme hüvitis” ja muutus seni kehtiv otsus „Volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse määramise ja maksmise kord”.

Jõhvi vallavolikogu 21. aprilli istungil kinnitas vallavolikogu kantselei struktuuri ja teenistuskohtade uue koosseisu. Teema on seotud sellega, et veel 17. märtsil kinnitatud otsusega rakendati tööle volikogu kantselei juhataja-jurist. Juriidiliselt on tegemist ametnikuga. Samas tekib terminoloogiline segadus – kes on volikogu kantseleis ametnik ja kes on töötaja? Eelmisel korral ja ka nüüd kinnitatud otsused on suunatud avaliku teenistuse seaduse normide täitmiseks. Uue otsuse rakendamisega vallale lisakulusid ei kaasne.

Volikogu kinnitas otsuse, mille alusel algatatakse Jõhvi valla üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hindamine on vajalik, sest keskkonnamõjude hindamine on kohustuslik osa üldplaneeringu dokumentatsioonist.
Hetkel kehtib Jõhvi vallas üldplaneering, mis kinnitati juulis 2013. Üheksa aastaga on muutunud nii seadusandlus, majanduslik olukord kui ka ootused elukeskkonnale. Seega vajab üldplaneering ajakohastamist ja valla ruumilise arengu kujundamiseks uuendatud lähenemist. Jõhvi valla üldplaneeringu eesmärk on kogu valla territooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, aga ka maa- ja veealade üldiste kasutus- ning ehitustingimuste määramine. Kõik need tegevused on otseselt mõjutatud keskkonna hindamisel saadud tulemustest. Volikogu esimees Vallo Reimaa teatas peale otsuse kinnitamist; „Lugupeetud volikogu! Nüüd ootab meidees suur jatõsine töö!” Olgu öeldud, et Jõhvi valla üldplaneeringu koostamise aluseks on Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.

Veel arutas Jõhvi vallavolikogu valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja uut redaktsiooni. Seni kehtiv reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri võeti vastu 15. detsembril 2016. Sellest ajast on muutunud ehitusseadustiku, veeseaduse ja veeseaduse alusel antud õigusaktide regulatsioonid. Seega oli vaja reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja ajakohastada. Uues redaktsioonis on kohtkäitlussüsteemi nõudeid täpsustatud (kohtkäitlusrajatise rajamise, kasutuselevõtu ja likvideerimise tingimused ja nõuded). Lisatud on purgimisteenuse osutamise tingimused ja nõuded.

Eelnimetatud teemaga oli seotud veel ühe hetkel kehtiva korra muutmise algatamine. Tegemist on Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirja ja korraldatud jäätmeveo korra muutmisega. Uues redaktsioonis on 36 muudatusettepanekut võrreldes praegu kehtiva korraga. Uus redaktsioon läbis volikogus esimese lugemise, ees on muudatuste täpsustamine volikogu komisjonides. Veel peab eelnõu saama keskkonnaameti arvamuse. Järgmiseks volikogu istungiks kavandatakse dokumendi lõplik kinnitamine.

Järgmise vallavolikogu istungi päevakorrapunkti arutelu on igati küsitav, kui mitte öelda imelik. Jõhvi vallavalitsus avaldas 15. aprillil oma Facebooki leheküljel teate – „Kaasav eelarve ootab lennukaid ideid”. Seega on antud selge sõnum 2023. aasta kaasava eelarve menetlemiseks. Ent 21. aprilli volikogu istungil arutati ja kinnitati muutused Jõhvi valla kaasava eelarve koostamise ja täitmise korras. Muutused on küll nii-öelda kosmeetilist laadi, aga sellegipoolest on ebaloogiline kuulutada esmalt kaasava eelarve protsess avatuks ja alles pärast seda kinnitada näiteks teavitamise reegleid. Korra uues redaktsioonis sätestatakse, et teavitamisel kasutab vallavalitsus oma ajalehte Jõhvi Teataja ja veebilehte. Hetkel valla kodulehel mingit teadet 2023. aasta kaasavast eelarvest ei ole. Nagu eespool mainitud, oli teade avaldatud vaid sotsiaalmeedia (Facebook) vahendusel.

21. aprilli Jõhvi vallavolikogu istungi lõpetasid kahe volikogu komisjoni koosseisu muudatused – majandus- ja eelarvekomisjoni ning noorsookomisjoni koosseisus. Noorsootöö komisjoni liikmete arvu suurendati ühe liikme võrra ning on kavas seda komisjooni veel suurendada, seda just maapiirkondade noorte aktiivsete inimeste võrra, märkis volikogu esimees Vallo Reimaa. Eelarvekomisjonist aga arvati välja kuus liiget. Komisjoni esimehe Paul Paasi teatel komisjooni moodustamise ajal laekus lausa 40 sooviavaldust olla eelarve komisjoni liige. Nüüd selgub, et 2 komisjoni liiget ise avaldas soovi lahkuda ja 6 komisjaniliiget pole kordagi koosolekutest osa võtnud. „Kui huvi puudub, siis tuleb sellisest mittetöötavast komisjoni liikmest vabaneda”, rõhutas Paas.

Järgmine vallavolikogu istung toimub 19. mail.

Jana Kuiv

Reklaam