Aleksander Tõnissoni ajalookonverents keskendus kaitsetahtele

156 Views
Kalev Naur

Jõhvi Muuseumi Selts koostöös Alutaguse malevaga korraldas 22. aprillil Jõhvi kontserdimajas viienda kindral Aleksander Tõnissoni ajalookonverentsi, mis sel korral keskendus kaitsetahte küsimustele. Konverentsi ettekanded käsitlesid Kaitseliidu tegevust Vabadussõja ja teise maailmasõja vahelisel perioodil ning Eesti taasiseseisvumise järgselt, aga ka tänapäeval Ida-Virumaal.

Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu märkis viiendat juubelikonverentsi avades: „Maailmas on tänaseks palju muutunud, aga meie ülesanne on mäletada neid sündmusi, mis toimusid Viru rindel. Eesti mehed ja eesti naised on oma kodu kaitsmisel teinud palju asju väga hästi. Peame meenutama ja mälestama kõike seda, mis on hästi tehtud. Läbi ajalootundmise saame ka ise paremaks.”

Konverentsi ettekanded olid koondatud kahte teemasessiooni: 1) kaitsetahte järjepidevus, 2) kaitsetahe ja selle väljakutsed tänapäeval.

Kaitseliidu loomisele Jõhvi alevis 1918. aastal ning kaitseliidu tegevusele Vabadussõjas pühendas oma ettekande ajaloolane ja Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa. Erilise osa ettekandest pühendas Reimaa kaitseliitlaste mälestuse jäädvustamisele.

Vallo Reimaa alustas ettekannet huvitava faktiga: samal kohal, kus praegu asub Jõhvi kontserdimaja, oli kunagi Eesti kaitseväe ohvitseride kasiino ja seal koguneti samuti Vabadussõja sündmuste meenutusteks. Kaitseliidu ajaloo uurimist raskendab see, et palju Kaitseliitu puudutavaid materjale on ära viidud või hävitatud.

Viru maakonna Kaitseliidu organisatsioon asutati Rakveres 12. novembril 1918. Täpsem nimi oli esialgu Virumaa ja Narva Linna Kaitseliit. Selle organiseerijaks ja esimeseks ülemaks sai 28aastane alampolkovnik Nikolai Reek, kes formeeris samal ajal Rakveres 5. jalaväepolku. Virumaa kaitseliitu oli registreeritud siis 1800 meest. Idapiiril tegutses 1918. aasta novembri lõpul 13 ohvitseri ja 456 kaitseliitlast. 4. polgu 1. roodu tuumikuks oli Vaivara kaitseliidu üksus kapten Laretei juhtimisel.
Vabadussõja ajaloost teame, et 18. novembril 1918 kutsus Virumaa Kaitseliidu organiseerija kapten Nikolai Reek Jõhvis nõupidamisele alamleitnant Uustali, lipnikud A. Toomeli, Ed. Paurmanni ja Bachvali. Samal päeval korraldati Jõhvi turuplatsil rahvakoosolek Kaitseliidu loomise eesmärgil. Koosolekul selgitati Kaitseliidu loomise põhimõtteid. Kaitseliidu esimeseks juhiks Jõhvis määrati lipnik A. Toomel.

Huvitava ajaloolise ülevaate 4. jalaväepolgu tegevusest andis Kaitseliidu Alutaguse maleva operatiiv- ja väljaõppesektsiooni kompaniiveebel Aimar Kuldvere, kes seostas jalaväepolgu tegevust tänase Jõhvis asuva Viru pataljoniga.1918. aastal taasformeeritud jalaväepolgu asukohaks määrati novembris 1918 Narva linn ning polguülemaks polkovnik Aleksander Seiman. Hiljem, 1. oktoobrist 1928 nimetati väeosa 4. Üksik Jalaväepataljoniks.

Kaitseliidu Alutaguse Maleva juhatuse ja Kaitseliidu vanematekogu liige Kalev Naur keskendus oma ettekandes ajaloolisele Järve lahingule. 1919. aasta jaanuaris toimusid Vabadussõja ägedad lahingud Järve, Kohtla, Pagari ja Sompa külas. Järve küla lahing oli eesti võitlejatele üks verisemaid, aga Pagari lahing on näide sellest, kuidas Eestimaa vabastamise eest ei seisnud mitte üksnes eestlased. Viru rindel andsid oma panuse vastupealetungis ka baltisakslased. Järve lahingu mälestussammas asub Kohtla-Järvel Järve linnaosas. See on kunagise hävitatud samba täpne koopia. Esialgne mälestussammas avati 11. septembril 1932.

Kalev Naur rõhutas nädalalehe Panorama küsimustele vastates: „Kohaliku ajaloo jäädvustamine on väga vajalik. Juba 2005. aastal, kui Jõhvis avati Aleksander Tõnissoni ausammas, tekkis idee jätkata traditsioonidega, mis on seotud legendaarse kindraliga ja Vabadussõja Virumaa sündmuste jäädvustamisega. Kaitseliidu Viru malev korraldab igal aastal sõjalis-sportliku jooksu, ka Tõnissoni ajalookonverents on üks meie traditsioonidest. Juubelikonverentsi korraldamine oli igati põhjalik. Arvame, et kaitsetahte teema on tänapäeva tingimustes igati aktuaalne.”

Huvitava ettekande Jõhvi Vabadussamba rajamisest ning selle taastamisest tegi konverentsil Jõhvi gümnaasiumi õpilasesindaja Ott Marti Vainula.Mälestussamba avas riigivanem Konstantin Päts 10. juunil 1935. Mälestusmärk õhiti 25. oktoobril 1940. Sammas avati taastatud kujul 16. augustil 1942, kuid juba 1945. aasta sügisel lammutati mälestusmärk taas. Endise monumendi koopiana taastatud mälestussammas avati 23. juunil 1993. Seal toimuvad mälestustseremooniad ja pärgade asetamised riiklikel pühadel ja Vabadussõjaga seotud mälestuspäevadel.

Loogiliselt sulasid ajaloolise konverentsi teemaga kokku riigikogu liikme, päästeameti endise peadirektori ja keskkonnaministri Mati Raidma, Kaitseliidu planeerimisosakonna ülema, kolonel Janno Märgi ja Soome kaitseväe majori reservis Raivo Sarneti ettekanded.

Aleksander Tõnissoni konverentsi lõpetas debatt, mida juhtus Kohtla-Järve gümnaasiumi juht Hendrik Agur. Avalik arutelu otsis vastust küsimusele, kuidas aidata kaasa kaitsetahte edendamisele Ida-Virumaal?

Eesti noorte seas on kaitsetahe viimasel kolmel-neljal aastal hüppeliselt suurenenud. Näitena võib tuua noorte naiste soovi riigikaitsesse panustada. Viimase nelja aastaga on vabatahtlikult ajateenistusse astunud neidude arv kahekordistunud. Riigikaitse avaliku arvamuse uuringu kohaselt toetab 79 protsenti Eesti elanikest elukutselistest kaitseväelastest ning reservväest koosnevat riigikaitse mudelit. Jätkuvalt püsib kõrge toetus ajateenistusele, mida peab vajalikuks 90 protsenti vastanutest. Keskkoolieas noorte seas on kasvanud valmisolek osaleda kaitsetegevuses 63 protsendini, varem oli see näitaja 54 protsenti (2021. aasta uuringu tulemused).

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab koostöös Kaitseliidu Alutaguse malevaga kindral Aleksander Tõnissonile pühendatud konverentse alates 2018. aastast.

Üks juubelikonverentsi korraldajatest, Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige ja Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa ütles meie toimetusele: „Aleksander Tõnissoni olulist kohta Eesti ajaloos näitab see, kui mitmel moel on teda 21. sajandil mälestatud. Jõhvi keskväljaku haljasalal avati 2005. aastast Aleksander Tõnissoni monument. Samast aastast alates korraldab Kaitseliit Alutaguse malev Aleksander Tõnissoni sünniaastapäevale pühendatud spordisündmust „Kindrali jooks”. 2002. aastal avati Aleksander Tõnissoni sünnitalus tema mälestuskivi. Lisaks on tal mälestuskivi ka Tallinnas metsakalmistul. Tartus paigaldati 2009. aastal Tõnissoni kunagisele eluasemele Magasini tänav 12a (elas seal 1934-1938) mälestustahvel. Tõnissoni vahakuju asub ka Kehra raudteejaama muuseumis, mille valmistasid  Eesti vahakujude meistrid – perekond Mänd. Kindralmajor Aleksander Tõnisson juhtis esimest diviisi, kui 1919. aasta jaanuaris algas soomusrongi toel Eesti vägede vastupealetung Vabadussõjas. Tõnissoni staap asus Kehras”.

Tehes kokkuvõtteid toimunud ajalookonverentsist märkis Anne-Ly Reimaa, et konverents oli huvitavate ettekannetega. Isegi kui peamised faktid Vabadussõjast ja kindral Tõnissoni elust on teada, leiab iga ajaloohuviline midagi olulist ja uut igast konverentsist. “Meie kaitsetahet aitab kujundada ajaloo tundmine ja uhkus ning respekt Eesti riigi loojate ja ülesehitajate ees”, rõhutas Anne-Ly Reimaa.

Jõhvi Muuseumi Seltsil on ees mitneid huvitavaid ettvõtmisi –  tähistase muuseumiööd Jõhvi Mihkli kirikus, mis sel aastal toimub 18. mail. Muuseumoöö toimub egiidi all “Öös on unistusi”. Juulis toimuvad festivali „XV orelimuusika pooltunnid” kontserdid, mida korraldatakse koostöös Erika Jefimovaga.

Larissa Kaljurand

Foto

1 Kaitseliidu Alutaguse Maleva juhatuse ja Kaitseliidu vanematekogu liige Kalev Naur konverentsi kõnepuldis Foto Aivar Oja.

2 Jõhvi gümnaasiumi õpilasesindaja Ott Marti Vainula tutvustab Jõhvi mälestussamba ajalugu. Foto Aivar Oja.

Toimetuse ajalooline kommentaar:

Aleksander Tõnisson (17. aprill 1875 – 30. juuni 1940) oli Eesti sõjaväelane, Vabadussõjas Eesti rahvusväeosade üks loojaid ja juhte, aastatel 1934–1939 Tartu linnapea ja aastail 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea. Tõnisson oli kaitseministrina (1932–1933) ja kaitseministri nõukogu alalise liikmena Eesti kaitsepoliitika kujundaja. Jõhviga seob kindralit Edise mõis, mille ta sai teenete eest Eesti Vabadussõjas. Kindralmajor Aleksander Tõnissoni mälestusmärk asub Jõhvi keskväljakul.