Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli õpilased sisustasid koolivaheaega Uikala prügila õppekäiguga

711 Views
Uikala prügila

Kohtla-Järve Kesklinna põhikoolis korraldati kevadisel koolivaheajal sisukas teaduslaager. Selle teemad olid seotud looduskaitse ja keskkonnaga. Laagri raames käidi tutvumas ka Uikala prügilaga ja uudistati põlevkivikaevanduse tööd. Koos õpilaste ja õpetajatega tegi Uikala õppekäigu kaasa ka nädalaleht Panorama.

Esmaspäeval, 25. aprillil oli kevadise koolivaheaja esimene päev. Kohtla-Järve Kesklinna viiendate kuni üheksandate klasside õpilased, kes otsustasid sisustada koolivaheaega teaduslaagris, pühendasid keskkonnakaitse teemapäeva Uikala prügila külastusele.

Kohe kui bussitäis õpilasi oli ohutusvestid selga pannud ja algas tutvumine prügila argieluga, võttis enamik õpilastest välja oma mobiiltelefoni, et jäädvustada igat masinat või prügihunnikut. Vähe sellest, filmitu laeti otsejoones ka sotsiaalmeediasse. Tegelikult on see väga õige tegu – Uikala prügila on Euroopa tasemel jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise tootmiskeskus. Mida rohkem meie noorte eakaaslasi saab teadmisi jäätmete sorteerimisest ja käitlemisest, seda teadlikumad nad jäätmemajandusest on. Õppekäigu põhjal lubasid saatjad-õpetajad koostada küsimustiku, et saaks kõike, mis nähtud-kuuldud, kontrollida ja õpilased oma teadmisi kinnistada.

Veel 30 aastat tagasi oli Eestis üle 300 prügila ja iga ettevõtte viskas oma jäätmeid kuhu iganes – mingit kontrolli, rääkimata sorteerimisest või töötlemisest, juttu ei olnud. Täna on Eestis viis Euroopa standarditele vastavat prügilat.

Uikala prügila on suurfirma Ekovir üks tähtis jäätmekäitluse protsessi osa. Samas on prügila sisuliselt „vahejaam” jäätmete ringluses – jäätmete „tootjast” ja korraldatud väljaveost kuni jäätmete sorteerimise ja edastamise taaskasutamiseks. Suur osa jäätmeid aga tuleb ladustada ja pidevalt jälgida jäätmeväljade ökoloogilist olukorda.

Neid ja veel palju huvitavaid fakte Uikala prügila tööprotsessidest tutvustas õpilastele OÜ Ekovir keskkonnaspetsialist Olga Valijeva. Peab märkima, et õpilaste ekskursioonide korraldamine ettevõttes, kus on toimumas keeruline tööprotsess ja kus peab jälgima kõiki ohutusreegleid ning samas pidevalt hoidma kuulajate tähelepanu, on pedagoogiliselt keeruline ülesanne. Olga Valijeva sai oma ülesannetega suurepäraselt hakkama, tegemist oli tõelise asjatundja ja huvitava vestluskaaslasega.

Uikala prügilat külastavad õpilasgrupid pidevalt. Kõige tihedamini on seal käinud õpilased Ida-Virumaa koolidest ja naabermaakonnast Lääne-Virumaalt, aga on olnud gruppe ka Narvast ja isegi Valgast. Vastavalt ilmale tehakse lühem või pikem ring. Praegugi on juba 5. ja 16. maiks õpilasgrupid prügilakülastusi broneerinud.

Tutvumised prügila tööga toimuvad koostöös keskkonnaametiga. Eesmärgiks on selgitada jäätmeringluse põhimõtteid ja prügila kohta selles ringis. Sorteeritud jäätmed on tooraineks juba uutele toodetele, selgitas Olga Valijeva. „Paljud inimesed ei mõtle jäätmete sorteerimisele üldse, jäätmealane mõtteviis lõppeb tihtipeale kohe peale seda, kui prügi on konteinerisse visatud. Tulles meie juurde saadakse aru, kui tähtis on eelnev sorteerimine. Kõrged segajäätmetest tekkinud prügilamäed avavad silmi ja panevad mõtlema keskkonnasäästlikule eluviisile,” tõdes Valijeva.

Paljudele oli uudiseks, et Uikala prügila toodab oma tarbeks elektrienergiat ja isegi rohkem, kui oma tootmisele seda vaja on. Liigset elektrienergiat saab müüa üldvõrku.

Sel korral uudistasid Kesklinna põhikooli õpilased paberjäätmete sorteerimisliini, pressi ja purustajat. Jalge alla jäid aknaklaasikillud, kui peatuti just selliste jäätmete kogumiskohas.

Võrdluseks toodi Uikala jäätmete ladustamise platsidele endise Kotinuka prügila tehnoloogia. Kui varem kaevati lihtsalt hiigelsügav segajäätmete kogumiskoht, siis nüüd on jäätmete ladustamisel esimesel kohal teaduslikult ehitatud mitmekihiline aluspõhi ning jäätmehunnikute sisse on paigaldatud drenaažitorud ja gaasi äravoolutorustik.

Usinasti pildistasid ja filmisid õpilased kõrgeid segajäätmete hunnikuid ja edasi-tagasi liikuvaid erimasinaid. Kuna kuulates toimetasid õpilased oma telefonidega, siis küsimuste esitajad olid põhilised saatjad-õpetajad. Küsiti nii jäätmete sorteerimise, tulekahjude põhjuste kui ka kogutud jäätmete edasise saatuse kohta.

Teelõigul Tallinna–Narva maantee teeristist kuni Uikala prügila väravateni jäi õpilastele kõrgest bussiaknast silma praht ja isegi jäätmetega kilekotid teeäärsetes sügavikutes. Küsiti, miks nii?  Olga Valijeva selgitas, kust algab Uikala prügila vastutusala. Veel mainis ta kahetsusega, et on palju neid inimesi, kes seadusi eiravad ja poetavad oma prügi metsa alla. Kampaania „Teeme ära” ja ka prügila töötajate pingutustega püütakse sellist prügi ära koristada.

Uikala prügilas toimetab igapäevaselt üle 60 töötaja. Sel korral jäid õpilastele silma eritehnikajuhid ja paberjäätmete sorteerimisliini naised. Just sellel hetkel, kui õpilased uudistasid sorteerimisliini tööd, pidid sorteerijad liini seiskama. Miks? Paberjäätmete seas oli väga palju kilet, mõned paberipakid olid kilega kokku seotud ja naiste käed lihtsalt ei jõudnud konveieri kiirusele järele. Tavamakulatuuri seas, mis läheb pressi alla ja hiljem ümbertöötlemisele, oli ka palju pakendeid. Prügila töös on paber suhteliselt puhas jäätmeliik, aga ka makulatuuri peab hoolikalt sorteerima, isegi seda paberit, mis on juba kodudes eelnevalt sorteeritud.

Õppekäigu ajal said õpilased näha suurte valgete kilepakkide ladustamiskohta. Selgus, et tegemist on jäätmetega, mis on valmis Harjumaale Iru soojuselektrijaama toimetamiseks.

Õppekäigu juht Olga Valijeva selgitas, et mõned aastad tagasi viidi Uikalast jäätmed Kunda tsemenditehasesse klinkerahjudesse põletamiseks. Nüüd on Kunda tehas klinkri tootmise lõpetanud.
Suureks üllatuseks oli nii õpilastele kui ka õpetajatele see, et Uikala peab tasuma keskkonnamakse ja Iru jaamale ka jäätmete vastuvõtu eest. Jäätmete väljavedu Soome või Rootsi pole reaalne, sest see tõstaks käitlemise hinda. Jäätmete põletamiseks seatakse vastuvõtmisel ranged normatiivid ja prügila kohustus on just õigeid jäätmeid põletamisele saata.

Küsimusele jäätmete koguste kohta vastas Olga Valijeva nii: „Palju oleneb sellest, kus ja mis mahus OÜ Ekovir hankeid võidab. Näiteks üle-eelmisel aastal võtsime vastu üle 70000 tonni jäätmeid, kuid eelmisel aastal oli see näitaja 30000 tonni. Jäätmete vastuvõtt oma mahtude poolest pole sugugi stabiilne.”

Õppekäigu korraldaja, Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli keemiaõpetaja Tatjana Derbneva rääkis toimetusele: „Koolivaheaja teaduslaager on mõeldud kolmele päevale. Põhisuund on praktikale ja õppekäikudele. Jäätmemajanduse teemadel rääkides püüame õpilastele selgitada, milline võiks olla nende isiklik panus jäätmete sorteerimises ja keskkonnasõbralikus elustiilis. Üks asi on nendest probleemidest klassis rääkida, teine asi on oma silmaga seda meeletult suurt jäätmekogust näha. Arvan, et pärast prügilakülastust vähemalt need 30 õpilast ei viska kindlasti kasutatud patareid olmeprügiga välja, vaid viivad selle poodi ja viskavad kogumiskasti või viivad jäätmepunkti.”

Õpetaja Tatjana Derbneva rääkis ka sellest, et Kesklinna põhikoolis igal korrusel on juba pikemat aega erinevate jäätmete kogumiskastid, et jäätmete sorteerimisega harjuda. Õppekäigu korraldajad-õpetajad olid seisukohal, et sellised prügilakülastused peaksid olema lausa kohustuslikud ja kuuluma kinnitatud õppekavadesse.

Jana Kuiv

Foto Antonina Vaskina