Eesti keele kui teise keele vabariiklik olümpiaad toimub igal aastal ning seda korraldavad Tartu ja Tallinna ülikool vaheldumisi. Olümpiaadil osalevad üheksandate kuni 12. klasside õpilased kahes vanuserühmas. Eelvoorus tuleb õpilastel kirjutada iseseisev töö.
Tänavuse olümpiaadi piirkonnavoor toimus 22. veebruaril ja lõppvoor veebis 20. aprillil. Olümpiaadi lõppvoorus osales 15 õpilast Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe koolide üheksandatest kuni 12. klassidest. Edukalt osalesid olümpiaadil Ida-Virumaa koolide üheksandate-kümnendate klasside õpilased: Polina Polištšuk Narva Soldino gümnaasiumist, Julia Fomina Kohtla-Järve Tammiku põhikoolist ja Anastassija Garenskihh Narva Kreenholmi gümnaasiumist. Nemad moodustasid võistluse esikolmiku, järgnesid Darja Iljina Kohtla-Järve Tammiku põhikoolist, Kristina Starinštsikova Narva Soldino gümnaasiumist ja Anastassia-Nikol Iljina Sillamäe gümnaasiumist. Nädalaleht Panorama vestles Julia Fomina ja tema juhendaja Nelli Kuldmaaga.

– Meie vestluse alguseks rääkige veidi endast.

– Olen 16aastane ja lõpetan sel aastal Kohtla-Järve Tammiku põhikooli. Minu peres on ema, isa ja väikevend. Me elame sõbralikult. Vene keel on meie kodu- ja emakeel.

– Millal alustasite eesti keele õppimisega?

– Esimesi samme eesti keele õppimise suunas hakkasin tegema viieaastaselt lasteaia keelekümblusrühmas. Õppisime siis ainult lihtsamaid sõnu, numbreid, lugesime natuke. Põhikooli esimeses klassis algas põhjalik keeleõpe. Sellest ajast on see jätkunud tänapäevani ja jätkub veel kaua, täiuslikkusel pole piire.

– Kui palju kasutate eesti keelt väljaspool koolielu?

– Viimasel ajal olen märganud, et puutun väljaspool kooli eesti keelega aina rohkem kokku. Kauplustes suhtlen klienditeenindajatega ja vahel küsitakse tänaval midagi eesti keeles. Sügisel sain väikeses poes töötamise kogemuse ja seal tuli päris tihti eesti keelt kasutada.

– Kuidas olümpiaadiks valmistusite, millist eeltööd tegema pidite?

– Olümpiaadi esimesel etapil osalemiseks tuli kirjutada uurimistöö teemal „Eesti keele sõnajärg – vaba või reeglipärane?”. Oma uurimistööks valisin eitavad laused eesti kirjaniku Andrus Kivirähki juttudest lasteajakirjades Täheke. Selleks oli vaja üle vaadata üle 20 ajakirjanumbri, leida nendest kirjaniku jutte, need läbi lugeda ja alla kriipsutada just seda, mis võiks töös kasulik olla. Nüüd olen aga Andrus Kivirähki loominguga hästi kursis. Olles oma juhendajaga tutvunud paljude õpikutega, internetiartiklite ja teatmeteostega, pidin valitud ettepanekuid analüüsima ja oma kirjalikus töös järelduse tegema. Uurimistöö kirjutamine ja kujundamine võttis veelgi rohkem aega. Õpetaja Nelliga kohtusime isegi nädalavahetustel tema kodus, et kõik lõpetada. Kui saime teada, et pääsesin lõppvooru edasi, jätkasime raamatutest teabe uurimist ja mitmekülgset ettevalmistust. See oli parajalt raske, sest meil polnud õrna aimugi, mida olümpiaadilt oodata.

– Kirjeldage olümpiaadi käiku, tooge näide mõnest ülesandest.

– Olümpiaad toimus elektrooniliselt arvutites. Osalejad ühinesid videokonverentsiga, et kõik oleksid nähtavad. See oli väga hirmutav, kuid lihtsalt ei olnud piisavalt aega närveerimiseks. Kokku oli 39 ülesannet, mille lahendamiseks oli aega poolteist tundi. Oli ülesandeid, kus valmis lauses oli vaja muuta sõnajärge nii, et see oleks grammatiliselt õige, või tuli välja mõelda juba alustatud lause jätk. Kõige rohkem meeldis mulle ülesanne, kus sõnadest oli vaja koostada väike tekst lindudest.

– Millised on teie huvid?

– Tegelen juba 11 aastat aktiivselt spordiga, hetkel kergejõustikuga. Võtan osa linna-, maakonna ja vabariiklikest võistlustest. Vabal ajal meeldib pildistada loodust ja lugeda ilukirjandust. Olen väga mitmekülgne inimene ja püüan alati oma silmaringi laiendada, osaleda erinevates projektides, kursustel või laagrites. Lisaks osalen aktiivselt koolielus, esindan oma klassi kooli õpilasomavalitsuses, korraldan üritusi.

– Kas on juba tehtud edasised plaanid – gümnaasiumi ja ka kõrgkooli suhtes?

– Praegu mõtlen gümnaasiumisse mineku peale. Tahan väga jätkata õpinguid Jõhvi gümnaasiumis sotsiaalteaduste ja õpetajahariduse õppekaval. Gümnaasiumijärgsetele plaanidele ma praegu eriti ei mõtle, sest kõik võib veel mitu korda muutuda.

– Kuidas hindate eesti keele taset oma klassi- või koolikaaslaste seas?

– Mul on raske end klassikaaslastega võrrelda, kuid arvan, et minu eesti keele tase on päris hea. Sellest annavad tunnistust hinded, proovieksamite tulemused ja mis kõige olulisem – see, kuidas end eestikeelses keskkonnas tunnen. Iga aastaga on mul kergem kõnest aru saada ja vestlustes osaleda.

– Kui tähtis on teie arvates eesti keele oskus tänapäeva Eestis, eriti Ida-Virumaal?

– Arvan, et eesti keel on igal pool Eestis väga vajalik. Lihtsalt kuskil natuke rohkem ja kuskil natuke vähem. See on meie riigikeel. Keeleoskus aitab omandada soovitud hariduse, olla konkurentsivõimeline tööturul ja saada ühiskonnas nõutud eriala. Ida-Virumaal vajatakse eesti keelt suhtlemiseks tõesti harvemini, kuid see ei muuda seda vähem tähtsaks.

– Millised oleksid teie soovitused eesti keele õppijale?

– Õppimine peab olema haarav ja lõbus, isegi siis, kui tekivad raskused. Väljakutseid on hea ületada koos kaasõpilaste, õpetajate ja oma perega. Õppige julgelt eesti keelt, osalege erinevatel konkurssidel ja olümpiaadidel! Uskuge – ka ebaõnn on tee edu poole!

– Panorama ühineb teie soovidega. Edu teile, Julia!

Vestles Jana Kuiv.

Kommenteerib Julia Fomina juhendaja Nelli Kuldmaa:

Olen koolis mitme aine õpetaja – eesti keel teise keelena, loodusõpetus, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus. Juliale annan sellel aastal ühiskonnaõpetust, seega igasugune ettevalmistus eesti keele olümpiaadiks toimus väljaspool koolitunde. Minu kui õpetaja jaoks on olümpiaadil osalemine väljakutse ning enesetäiendamine. Suhtume õpilastega olümpiaadi kui õppeprotsessi – kui lõppvooru ei saa, siis lõpuklassis ei ole eesti keelt mitte kunagi liiga vähe. Olümpiaad annab lisaettevalmistust ning laiendab sõnavara. Sellel aastal oli väga huvitav sõnajärje teema. Ettevalmistus nõudis põhjaliku materjali otsimist, sest eesti keel teise keelena tundides ei tegeleta põhjalikult sõnajärjekorraga lauses ning andis võimaluse tegeleda selle teemaga. Olümpiaadiks valmistasin kaks õpilast, kus mõlemad said lõppvooru. Julia sai 2. koha ja teine meie kooli õpilane Darja – 4. koha. Kuna tellin endale ajakirja „Täheke“ ning mulle väga meeldivad Andrus Kivirähki jutustused, pakkusin analüüsida lauseid tema jutustustes. Julia pole varem Kivirähki jutustusi lugenud, seega ettevalmistus olümpiaadiks oli talle väga kasulik nii keeleliselt kui ka kirjanduslikult. Saatsime oma tööd Andrus Kivirähkile tutvumiseks, kes lubas neid ka läbi lugeda. Soovin Juliale edu ka edaspidises eesti keele õppes.