Aprillikuu esimesel päeval tähistas Jõhvi keskraamatukogu 125. aastapäeva. Väärika ajaloo jooksul on raamatukogus tehtud nii mõndagi, kuid alles nüüd on jõutud esimese rändnäituse koostamiseni. Ajaloolistest fotodest ja raamatutest koosnev näitus „Vanake Jõhvi” alustab rändamist muuseumiööl 21. mail Jõhvi Mihkli kirikus. Näitus „Vanake Jõhvi“ sai teoks Eesti Rahvakultuuri Keskuse projektitoetuse abil.

Jõhvi keskraamatukogu töötajate poolt koostatud näitus „Vanake Jõhvi on hetkel väljas raamatukogu mitmes ruumis – lugemissaalis saab näha raamatute stendi, osa ajaloolisi fotosid on laenutusleti juures, lisaks saab näha fotovalikut lasteosakonnas ja õppeklassis. Vahetult enne muuseumiööd paigaldatakse näitus Jõhvi Mihkli kirikusse. Juba on teada, et raamatukogu koostatud esimene rändnäitus ilmestab 18, juunil Jõhvi päeva kava, siis toimud rändnäituse ametlik avamine ja samas kell 11.30 toimub näitusepiltide baasil kõikidele huvilistele ekskursioon sajanditagusesse Jõhvi linna.

Rändnäituse järjekorras on Kohtla-Järve ja Ahtme raamatukogud. Plaanis on eksponeerida näitust kõikides keskraamatukogu filiaalides.

Rändnäitusel eksponeeritakse 30 suurendatud ajaloolist fotot Jõhvi vaadetega. Ligi 100aastased fotod on pärit Anneli Leina foto- ja postkaardide kogust. „Fotode valikul pidi arvestama mitte ainult Jõhvi ajalooliste paikadega, omad tingimused fotode suurendamisel seadis ka fototööde teostaja – Rakvere firma Tarvas Print,” selgitas raamatukogu bibliograaf Valli Kallik.

Rändnäituse lahutamatu osa on lai Jõhvi-teemaliste raamatute valik, kus samuti leidub rohkesti pildimaterjale. Jõhvist on kirjutatud ajaloolisi ülevaateid, koostatud on isegi Jõhvi aabits ning mitmest fotoalbumist leiab linnaga seotud artikleid.

Raamatukogu lastetöö juht Reet Kaldur oli nõnda kena, et tutvustas mõnda põnevat raamatut, mida rändnäitusel näha võib. Kõige väiksematele lugejatele on mõeldud Erika Praave koostatud „Väikese jõhvika aabits” – see huvitavalt kujundatud raamat ilmus eelmisel aastal. Erika Praave sulest on varasemalt ilmunud veel üks lastele mõeldud venekeelne raamat „Истории о Йыхви для детей”, mis tuli välja 2018. aastal.

Veidi vanematele noortele pakub huvi Toivo Tootseni raamat „Jõhvi Joosepi jutupaun” – selle raamatusarja esimene raamat ilmus 1975. aastal.

Väga menukaks sai lugejate seas Apollos 2021. aastal toimetatud Hendrik Piilmanni raamat „Minu Jõhvi. Isehakanud jõhvikas Ida-Võlumaal”. Vabal tahtel sai Hendrikust haridusprogrammi „Noored kooli” liige ja kohaliku kooli õpetaja. Raamatu autor oli üks nendest, kes Ida-Viru keskusest kohe ei vaimustunud, kuid otsustas siiski kolida tundmatusse mitmekeelsesse keskkonda. Nimelt oli tal tahtmine anda oma panus, et iga laps Eestimaal saaks parima võimaliku hariduse. Raamat pakub lugejale võimalust näha seestpoolt nii Jõhvi linna kui ka sügavamalt õpetajaametit ning aeg-ajalt südamest naerda.

Kui Hendrik Piilmanni raamat pajatab Jõhvist rohkem meelelahutuslikus stiilis, siis Vallo Reimaa koostatud raamat „Ühes laulmise vägi. Jõhvi laulupeod 1865. aasta Alutaguse praostkonna laulupühast kuni Jõhvi pargi laulupidudeni” tutvustab Jõhvit kui piirkonna koorilaulu keskust. Raamat ilmus tänu Jõhvi Muuseumi Seltsi pingutustele.

Rändnäituse raamatuvalikul näeme veel ühte Jõhvi muuseumi seltsi raamatut aastast 2003 – „Jõhvi kindluskirik – legendist tegelikkuseni”. Selle kogumiku ilmumist peab Tartu ülikooli kunstiajaloo õppejõud Kaur Alttoa Eesti kultuuriloo üheks sündmuseks.

Jõhvi ajalooga seotud materjale leiab ka sellistest mahukatest kogumikest nagu „Eesti arhitektuur” ja „Eesti mõisad”.

Oma kodulinnast on koostanud raamatuid ka mitmed asutused ja ühingud. Jõhvi gümnaasium toimetas ajaloolise ülevaate „Jõhvi Gümnaasium läbi aegade 1919–2014”, jalgpalliklubi FC Phoenixi president ja treener Sergei Ivanov pühendas oma raamatu „100 aastat. Lend kulgeb normaalselt” Jõhvi jalgpalli 100. tähtpäevale. See raamat ilmus mullu vene ja tänavu eesti keeles.

Täiusliku pildimaterjaliga on sisustatud 2014. aastal ilmunud raamat „Jõhvi läbi aegade”. Jutu- ja pildiraamatu panid kokku Anne-Ly Reimaa, Vallo Reimaa ja Kalev Prits. Selle väljaande ilmumist toetas Euroopa Liidu Leaderi programm.

Rändnäituse raamatud on valitud nii, et oleks kajastatud erinevad ajalooetapid. Lembit Kiisma raamatutes „Elasin Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis” ning „Vana Jõhvi” on kirjeldatud täiesti erinevaid aastaid ja sündmusi.

Reet Kaldur märgib, et sugugi mitte kõik Jõhviga seotud väljaanded pole valitud rändnäitusel eksponeerimiseks. „Erinevates ajakirjades on ilmunud palju artikleid, kõrgkooli tudengid on koostanud Jõhvi sündmustega seotud diplomitöid. Ka Richard Majaku raamat „Tee tuleb endal leida” aastast 1975 jääb lugemissaali riiulile. Neil päevil pole õige aeg demonstreerida ühe represseeritud kommunisti elulugu.”

Rändnäituse „Jõhvi vanadel piltidel” idee on otseselt seotud raamatukogude aasta programmiga, kus üheks eesmärgiks on läbi raamatukogu tegevuste kogukonda tutvustada.

Lisaks kavatseb Jõhvi keskraamatukogu korraldada lastele juba traditsioonilise pärimuslaagri, kus samuti soovitakse keskenduda kodukandi teemadele. Ka kohvikustiilis toimuvatel õhtutel soovitakse jäädvustada vanemate linlaste mälestusi, lisas raamatukogu direktor Eve Kottise.

Kuna selle aasta muuseumiöö kannab pealkirja „Öös on unistusi”, siis Jõhvi keskraamatukogu töötajad unistavad uutest Jõhvi-teemalistest raamatutest ja linlaste huvist selliste raamatute vastu. Keskraamatukogu on ka varasematel aastatel aktiivselt muuseumiöö korraldamisel osalenud.

Larissa Kaljurand

Toimetuselt:

„Muuseumiöö 2022” tegemistest võtavad osa kõik Ida-Virumaa muuseumid. Lisame lühiülevaate muuseumite kavandatud üritustest.

Jõhvi kindluskiriku muuseum – Jõhvi Keskraamatukogu rändnäitus “Jõhvi vanadel piltidel”, selgitusi jagab Anneli Lein, töötuba “Unistuste kaardid” taaskasutatud materjalidest.

Eesti kaevandusmuuseum – eksklusiivne tuur pimedates kaevanduskäikudes.

Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi valge saal – Eesti Klaasikunstnike Ühenduse 21. aastanäitus „Värv – punane 2.0”, virtuaalse filiaali loengud „Ilmar Malin ja Salvador Dali” ja „Sürrealism”.
Narva Aleksandri kirik – igal täistunnil giidiga ekskursioon kiriku tornimuuseumis, võimalus kuulata orelimängu kiriku tornikabelis ja vaadata videoinstallatsiooni nimega „Taevas Narva kohal”.

Narva muuseumi kunstigalerii – esineb ansambel Marina Duo, toimub kunstigaleriid tutvustav ekskursioon koos direktoriga ja kuraatoriekskursioon näitusel „Elu või karma”.

Narva-Jõesuu koduloomuuseum – „Muusikalised unistused” – vestlus Narva-Jõesuus puhanud ja töötanud heliloojatest.

Sillamäe muuseum – Nukuteatri etendus „Vaeslapse käsikivi”, töötuba „Unistused värvides”.