Ahtme keskuse rekonstrueerimine läheneb lõpule

381 Views
Kohtla-Järve

Ahtme linnaosa keskuse suuremahulised rekonstrueerimistööd lähenevad lõpule. Väljakult on kadunud ehitustehnika ja piirdeaed ja see on muutnud keskuse ilme tavapäraseks maastikupildiks. Rohelised istikud harjuvad oma uue elukohaga nagu harjuvad ka Ahtme linnaosa elanikud. Nädalalehe „Panorama“ palvel tutvustas abilinnapea Vitali Borodin tööde käiku ja vastas küsimustele.

Härra Borodin, millal peaksid lõppema kõik väljaku rekonstrueerimise ehitustööd?

– Ootame tööde lõpetamist sellel nädalal. Ehitaja peab meile objekti üle andma koos vajaliku dokumentatsiooniga. Pärast algavad tööde ülevaatused. Jaanipäevaks peavad olema kõrvaldatud kõik märkused.

Kas praeguseks hetkeks on ehitaja saanud juba mingisuguseid märkusi?

– Jah on. Kusagil on kannatada saanud tänavaplaadid, kusagil tuleb parandada normidest väljas olevad praod. Mõned istutatud puud ei hakanud kasvama ja need otsustati sügisel ümber istutada. Üldine ehitustööde pilt on aga positiivne. Lahendatud on küsimused märgistusega, märkide ülespanekuga, purskkaevu tööga, häälestatud on kõik andurid ja piirdeaiad väljakule sõitmiseks.

Kas väljakul suureneb ka prügikastide arv?

– Kaks statsionaarset prügikasti on paigaldatud, ülejäänud on tellitud ja ootame tarne täitmist, ajutiselt oleme paigaldanud väiksemaid prügikaste kuni saabuvad tellitud õiged. Kokku peab neid keskuse väljakule tulema 10.

– Vastavalt 2020.aasta suvel avaldatud eskiisidele pidi väljakule tulema läbisõiduvõimalus Maleva tänavalt Ahtme Kaubanduskeskuseni. Praegu on asfaldil märgistatud parkla mis meenutab tõusvat lennurada. Miks loobuti esialgsest variandist, mis loogiliselt nagu sobis sinna ning arvestades ka seda, et nüüd taasavati liikluseks Toome puiestee Estonia puiesteega.

– Ütlen rohkem: tee pidi minema Ahtme maantee piirkonda mis kulgeb paralleelselt spordihalliga. Vahendite nappuse tõttu otsustasime jätta selle praegu tegemata. Meie ees seisis valik: kas täielikult rekonstrueerida põhjapoolne osa, mis on täielikult jalakäijate tsoon kauplustega või lõuna tsoon  Maleva tänavalt, kust pidi minema ka tee sõidukite jaoks. Jõudsime järeldusele, et juurdepääs autotranspordiga on igale poole tagatud ja normaalne aga keskväljaku katet pole vahetatud juba kümneid aastaid. Me vahetasime asfaldi katted ja paigaldasime tänavakivid jalakäijate teedele, vahetasime välja teede bordüürid ja valgustite postid, tegime haljastustöid. Kui pöörduda tagasi lõuna tsooni juurde, siis tegime autode parkimiseks taskud ja juurdepääsud nendeni. Tulevikus tekib veel üks ühendav sõlm Ahtme maanteelt aga millal, see sõltub otse linna suutlikusest tulevikus.

Pärast seda, kui oli paigaldatud asfalt, sai selgeks et Maleva tänavalt Ahtme Kaubanduskeskuse ette sõitmine ei ole võimalik.  Kaubanduskeskuse fassaadil ilutseb sissesõidu keelumärk, mis lubab liikuda ainult eritehnikal. Keelumärke eiravad autoomanikud sõidavad kaubanduskeskuse ette mööda kõnniteed Maleva tänava maja nr. 17 kaudu. Kuidas kavatseb  käituda nende rikkujatega linnavõim?

– Liiklusrikkujatega tegeleb meil politsei, see on nende prioriteet. Linn paigaldab videokaamerad, millest läheb signaal ka politseisse, mis võimaldab neil kiiresti reageerida rikkujate tuvastamiseks ja karistamiseks. Juba on paigaldatud osa kommunikatsioonidest ja tulevikus ilmuvad kaamerad.

– Härra Borodin, väljak on saanud esteetilise väljanägemise, mida aga ei saa öelda Maleva 25 hoone kohta kus on samuti kaubandus. Kuidas saab sellisel juhul käituda linn?

– Jutt on erasektorist. See tähendab, et selle eest peab hoolt kandma erasektor või omanik. Selle rajooni detailplaneeringu algatamisel olid omanikud teadlikud, et keskväljak rekonstrueeritakse. Välja oli antud fassaadide passid. Edasine on kinnisvara omanike tegevus. Näiteks Grossi kaupluse rekonstrueerimine toimus vastavalt uue väljaku planeeringule, fassaadi värv on väga sarnane väljaku tänavakivi värviga.

Kas linn planeerib suurele väljakule suuremat kogust välimööblit ja lisada ka väikevorme?

– Kõik väiksemad vormid nagu tänavapingid, lillepotid, reklaampanoo on paigaldatud täies mahus, ka haljastus on läbi mõeldud. Me ei seadnud eesmärki risustada kogu väljakut väiksemate asjadega. Väljak on planeeritud nii, et sellel oleks võimalik korraldada  erinevaid üritusi, talvel panna sinna  kuusk. Linn paigaldas väljakule suure videoekraani, mis võimaldab edastada linnarahvale vajalikku infot, transleerida otseülekandeid  ja kasutada reklaamiks. Väljak on tervikliku konseptsiooni üks osa,  mis sisaldab endas veel promenaadi,  laste mänguväljakuid, umbes 6 kilomeetrit jalgratta sõiduteid, samuti sporditegemise kohti kuhu paigaldatakse välitrenažöörid. Sporditsoone piki  Ahtme teid planeeritakse 9. Trenažööride paigaldamine algab juba lähinädalal – ütles Vitali Borodin.

Ta õnnitles Ahtme elanikke läheneva Kohtla-Järve sünnipäeva puhul ja avaldas lootust, et elanikud hakkavad oma linna hoidma ning uus väljak rõõmustab meid veel palju aastaid. Abilinnapea mainis, et mitte igal Ida-Virumaa omavalitsusel pole sellist väljakut, enamasti on olemas suured parklad. Kohtla-Järvel on neid mitu – suuremates linnaosades Järve ja  Ahtme on kõik ilusti korda tehtud.

Päikeseküllasel päeval on väljakul rahvarohke: kiirustamata jalutavad pered, pargipinkidel istuvad noorpaarid ja vanema põlvkonna esindajad, kes vestlevad tõsistel päevateemadel. Purskkaevude ümber rõõmustavad lapsed. Vitali Borodin tegi ettepaneku, et lähiajal oleks vaja väljakule anda nimi. Pole välistatud, et seda tehakse rahvahääletuse konkursiga.

Ilja Telnov

Autori foto