Projekt „Noorte garantii“ nendele, kes kusagil ei õpi ja ei tööta

354 Views
Evelin Danilov

Riik üritab koos omavalitsustega tegeleda aktiivsest elust väljalangenud noortega, püüdes neid tagasi tuua reaalsesse maailma – õppima ja töötama.

Sellest – intervjuus Kohtla-Järve abilinnapea Evelin Danilovaga.

Tähendab, et probleem on väga tõsine kui on sündinud selline projekt?

Kahjuks jah, probleem on suur.

Kas on olemas ka mingi statistika kui palju noori on aktiivsest elust kõrvale jäänud?

Selles ongi kõige suurem probleem, et täpset arvu (v.a. viited mõningatele andmetele, mis kinnitavad et noorte arv on küllaltki suur) ei ole ei Eesti ega ka Kohtla-Järve kohta. Pole teada ka seda, kas need noored elavad siin või väljaspool meie vabariiki. Puutusime selliste andmetega kokku kui hakkasime projekti tegema.  Tuli välja, et paljud Eesti sissekirjutusega noored viibisid väljaspool Eestit. Või siis sattusid meie nimekirja kui vahetasid oma töökohta. On ka multiprobleemsed noored, kellel on palju peresiseseid probleeme: vanemate toetuse puudumine, joomingud, skandaalid, magamatus, mille tulemuseks on töökoha kaotus. Iga juhtum on individuaalne. Me ei tea veel ka seda mida noored ise tahavad. Oleme häälestatud neid aitama, kuid nemad pole tihti sellest isegi huvitatud ja keelduvad abist. 333 inimesest, kes on meie nimekirjas  – 16 keeldusid sellisest abist ja kõigest 12 nõustusid abi saamisega. Enamus isegi ei suvatsenud sellel teemal rääkima. Ainuke mis rõõmu teeb on asjaolu, et kui oktoobris keeldus abist 77 inimest, siis nüüd kõigest 16. Õnneks see number ei suurenenud. Kõige suurem probleem on noor inimene üles otsida ja saada temaga ühendust ja kohtuda. Väga keeruline.

Kui ammu töötab projekt“ Noorte garantii“?

Esimene pilootprojekt toimus ajavahemikul 2018 – 2020.a. See sisaldas individuaalse toetuse süsteemi loomist ja kävitamist nendele noortele, kes ei õpi ega tööta. 1.märtsist 2021.a. algas teine etapp, s.h. Kohtla-Järve linnavalitsus ja Sotsiaalministeerium jätkavad projekti „Noorte garantii“ toetamist.

Milline on teise etapi peamine eesmärk ?

Peaagu sama, mis esimese etapi oma – leida noored, kes võivad ära kaduda ja osutada neile individuaalset tuge kas läbi õppimise või uute töökohtade leidmise. Oluline, et nad oleksid kaasatud ka pärast projekti lõppu aktiivsesse ühiskondlikku ellu. Oluline on leida põhjused, miks nad on kõrvale jäänud, kas puuduvad rahalised vahendid õppimiseks või isegi tööle asumiseks. Samuti on oluline luua organisatsioonide võrgustik, mis on suunatud noorte probleemide lahendamisele. Näiteks teeme koostööd koolidega, lastekaitse organistatsioonidega, kellel on andmed nende laste kohta, kes 16.aastaselt võivad kaduma minna (õpivad halvasti, käivad koolis halvasti jne) ja kellega oleks vaja tegeleda. Teeme koostööd Töötukassaga.

Kellele täpsemalt on suunatud see projekt, see toetuste süsteem?

Noortele inimestele vanuses 16 kuni 29 aastat, kes riigi registrite andmetel kusagil ei tööta, ei õpi, ei ole töötutena kusagil arvel, ei ole tunnistatud kas osaliselt või rohkem kui 80% töövõimetuks, ei saa koolitustoetust, ei tegele ettevõtlusega, ei saa laste kasvatamise toetust, ei ole sõjaväeteenistuses, ei viibi vanglas või eeluurimisvanglas.

Missugune peaks olema teie arvates selliste noorte esimene samm?

Pöörduda meie poole Kohtla-Järve linnavalitsuses, et saada abi tööotsingul või edasi õppimise võimaluse saamiseks meie kaudu.

Peate silmas sotsiaalosakonda või konkreetselt mingit spetsialisti?

Linnavalitsuses töötab antud projekti raames kaks spetsialisti, hetkel aga üks. Varsti alustab tööd ka teine – Jelena Salamonjuk, talle võib helistada telefonil: 53882105, 3328008 või kirjutada e-posti : solomanjuk@kjlv.ee. Kõik andmed on olemas ka Kohtla-Järve linnavalitsuse kodulehel. Võib helistada ka siis, kui ei õnnestu noort inimest suunata ja oleks vaja kolmanda erapooletu isiku arvamust.

Mis te arvate, mis on kõige raskem selle probleemi lahendamisel?

Kõik on raske! Nagu ma eelnevalt mainisin kõigepealt nad üles otsida, sest reeglina nad ise ei pöördu meie poole. Teine asi kui leiame nad üles, siis nad ei soovi seda abi vastu võtta, väites, et neid rahuldab see eluviis, mis neil on.

Teie arvamus, kas riiklik haridussüsteem on süüdi aktiivsete noorte kaotamises, kui pärast kohustusliku põhihariduse saamist ehk 9.klassi lõpetamist mitte kõik ei saa edasi õppida gümnaasiumis ja kutsekoolis, sest seal on samuti konkursid ja piiratud kohad ning noored satuvad tänavale. Töö leidmisega on meie kõrge töötusega regioonis samuti väga raske?

Kahjuks põhjusi on palju, sealhulgas ka selline. Neid tulekski püüda lahendada koostöös.  Väga tahaks, et sõbrad, tuttavad, naabrid informeeriksid meid linnavalitsuses sellistest noortest, et võiksime üritada nendega ühendust võtta ja neid aidata. On palju ka neid, kes on valmis abi saama, aga ise häbenevad seda esimesena küsida.

Kas on teada millest elavad need noored?

Võimalik, et neil on mingi „ümbriku“ teenistus või juhuslik töö. Valdavalt elatakse vanemate arvelt, kuigi paljudel ka puuduvad lapsevanemad. Kui on lähedased sugulased, siis tihti tõukavad nemad noori otsingutele ja probleemi lahendamisele ja nad satuvad harvemini sellisesse rippuvasse olekusse.

Ilmselt on ka teise projekti etapi aeg piiratud?

Jah, projekt kestab kuni 31 oktoobrini 2023.a.

Ja mis saab edasi?

Riik plaanib selleks ajaks probleemi lahenda. Kuid kui see ei õnnestu, võib juhtuda, et siis käivitub ka kolmas etapp, sest projekt on hädavajalik. Arvestame ka sellega, et tulevastel noortel ei tuleks elada ainult toetuste peal.

Antonina Vasskina

Autori foto