Eesti hariduse tulevikuperspektiivid, eriti need mis puudutavad eestikeelsele õppele üleminekut vene koolides, meenutavad  ühte meile väga tuttavat lugu linnast, mida kogu aeg ehitatakse ja mitte kunagi valmis ei saa. Vaadates peeglisse võiks aga esitada küsimuse – mis siis olemasoleval haridussüsteemil viga on? Üldine tulem ei ole sugugi halb, meie tudengid suudavad edukalt konkureerida teiste Euroopa Riikide tudengitega erinevate tasemetega kõrgkoolides üle maailma. Oleme pigem paljudele teistele riikidele heaks eeskujuks, kui hästi on Eestis arendatud haridust, tooksin välja eriti kutseharidust. Kuidas kunagised “helesinised unistused” on saanud reaalsuseks ja peaaegu kõik koolid on saanud väga tugeva materiaal-tehnilise baasi ja uuenduskuurid. Põhikoolid ja gümnaasiumid on enamikes Eesti omavalitsustes samuti kas rekonstrueeritud või ehitatud täiesti uued. Pedagoogide palgad tõusevad regulaarselt. Pedagoogide täiendõpe toimib üpris hästi. Vene õppekeelega kutsekoole on jäänud palju vähemaks, domineerivaks keeleks riigis on eesti keel. Erandina oli ja on Kirde-Eesti piirkond, mis on ajalooliselt välja kujunenud kakskeelseks piirkonnaks. Otsides siin suurt miinust ja vajadust muudatusteks, tuleks olla ettenägelikum ja näha selles ka oma plusse. 145 miljonilise elanikuga suurriigi naabrina elades tuleks kaaluda kaugema tuleviku perspektiive ja võimalusi. Sundüleminekuid planeerides võib väga kergelt komistada. Siiani on kõik haridusministrid küllaltki hästi oma ülesannetega hakkama saanud ja eriline panus on olnud kindlasti ka kogenud Tõnis Lukasel, kelle ajal tegi Eesti kutseharidus väga suure uuenduskuuri. Ei tohiks aga unustada, et me elame demokraatlikus riigis ja õigus emakeelsele haridusele on ka teistel rahvustel, sõltumata sellest kas nad meile meeldivad või ei meeldi. Vene kogukond Eestis ei kao kuhugi ja ta on väga arvestatav. Minu arvates ei ole ettenägelik, eriti praegu, rääkida kogu hariduse üleminekust ainult eestikeelsele õppele.

Erandid on alati ja igal pool need mis kinnitavad reeglit, seepärast võiks tõsiselt mõelda sellele, millised ja kus võiksid need erandid olla.

Toomas Sepp

Reklaam