Kauaoodatud suvi on kätte jõudnud ja samuti sellega kaasnevad mõned traditsioonilised ohud.
Üks neist on puugid, kes ohustavad suvel looduses puhata, matkata, jalutada ja metsa ilu nautida armastavaid inimesi. Kahjuks kipuvad paljud unustama, et palav suvi on puukide aktiivsuse
jaoks soodne aeg. Tihti jätame me tähelepanuta metsas või looduses viibimisega kaasnevad
ohud. Puukide kojutoomisel ei avasta me neid alati kohe vaid siis, kui nad on inimesel pikemat
aega olnud ja jõudnud inimest nakatada. Haigusilmingud tulevad esile tavapäraselt kas nädala
või paari jooksul: kõrge palavik koos tugeva pea- ja lihasvaluga, kuklakangestus, oksendamine,
uimasus. Need ilmingud kaovad ja siis võib kolmandikul nakatunutest viirus tungida ajju ja
ajukelmele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Enamus
haigetest paraneb, kuid haiguse läbipõdemise järel võivad järgneda jääknähud. Neid esineb 26-
48% kesknärvisüsteemi kahjustusega haigetel. Võivad tekkida koordinatsiooni- ja
tasakaaluhäired, jäsemete halvatused, peavalu, mäluhäired jne. Puukentsefaliit võib 0 -1,4%
juhtudest lõppeda ka surmaga. Selle vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse
sümptomaatiliselt. Haiguse läbipõdenutel tekib selle vastu eluaegne immuunsus. Haigust
diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste
antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus. Millist profülaktikat võime soovitada
ennetustegevusena: kanda heledaid ja pikkade varrukatega riideid, soovituslikult tuleks
püksisääred panna kas sokiäärte või kummikute sisse. Heledatel riietel on puuke tuvastada
lihtsam. Võimalusel kasutada putukatõrjevahendeid. Pärast metsast koju jõudmist kontrollida
kindlasti üle kogu keha. Lastel kaenlaalused, kõrvatagused ja kehapiirkond. Soovituslik on
vaktsineerimine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse 1-3 kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on
immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Terviseamet
soovitab teha korduvvaktsineerimist iga kolme ja kindlasti iga viie aasta järel. Lapsi
vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest. Kindlasti vaktsineeritakse riskirühmi, kellel on
elustiilist või tööst sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, s.h maaelanikud, metsanduse
töötajad, põllumajandusega tegelevad töötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased jne.

Panorama

Reklaam