Epideemia on juba kevadest õpetanud meile, kuidas käituda kaubanduskeskuses, tööl ja koolis. Teame täpselt, mis vahe on eneseisolatsioonil ja karantiinil. Elasime üle koroonaaegsed jaanikud ja muud perekondlikud sündmused. Elasime lootuses, et jõuludeks oleme piirangud unustanud. Reaalsus on aga selline, nagu igapäevane haigestumise statistika näitab.

Selge on see, et epideemia jõulupühi ära ei keela. Meie ei saa jätta omakseid ilma kingitusteta, kalmistule peame viima küünlad, ka kodu vajas kaunistamist. Lapsed ootasid jõuluvana….

Vabariigi Valitsuse määrusega keelati firma jõulupeod, seega ei külasta sellist pidu ka jõuluvana. Aga koolid ja lasteaiad ei saanud juurdunud traditsioonist mööda minna. Pered, kus on traditsiooniks saanud Jõuluvana tellimine jõuluõhtule, pidid seda sellel aastal tõsiselt kaaluma.

Eesti Jõuluvanade Selts pidi korraldama traditsioonilise Ülemaailmse Jõuluvanade Konverentsi 28. ja 29. novembril. See oleks olnud juba 20. kord, kui Eesti jõuluvanad avavad hooaja lõbusa rongkäiguga, jõuluposti käivitamisega ja erialase õppepäevaga. Sellel aastal oli planeeritud kokku saada Paldiskis, sealt liikuda Keilasse ja Sauele. XX Ülemaailmne Jõuluvanade Konverents pidi lõppema perepäevaga Tallinna Lauluväljakul. Paar nädalat enne kavandatud jõuluvanade foorumit võeti vastu otsus konverentsi mittetoimumisest.

Jõuluvanade foorum siiski toimus, virtuaalselt ja palju laiema kandepinnaga. Eesti Jõuluvanade Selts liitus Ülemaailmse Jõuluvanade Virtuaalkongressiga, mis toimus 13. detsembril. Kogu ettevõtmise eesmärk oli koondada jõuluvanasid, tuua maailmale rahustav jõulusõnum ja tervitada ühiselt lapsi. See oli tõesti ainulaadne võimalus ja esimene kord jõuluvanade tegusemise ajaloos, sellisel moel omavahel suhelda. Kongress oli ellukutsutud Eesti Seltsi algatusel, selle elluviimist toetas ka Eesti riik. Kongressi tarbeks „ehitati“ spetsiaalne veebiplatform Global Virtual Solutions poolt ning püstitati ka Euroopa suurim virtuaalstuudio Saku Suurhallis, millest modereeriti kogu konverentsi. Jõuluvanade virtuaalkongressist võtsid osa Eesti, USA, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Venemaa, Hiina, Jaapani ja Austraalia jõuluvanad. Virtuaalkongressi ühe tunni jooksul tutvustati erinevate maade ja rahvaste jõulu- ja uusaasta kombeid. Kongressi lõppsõnum oli COVID-19-st väsinud maailmale igati positiivne: „Jõulud pole tühistatud ehk jõulud tulevad!”. Kes siis seda veel paremini teha saaks, kui jõuluvana?

Rakveres ja Virumaal tegutseb Karl Mäesepp tähistab sellel aastal jõuluvanatöö 50. juubelit. Teisel advendipühapäeval ütles Karl Mäesepp, et tänavu temal tellimusi ei ole. On ainult üks väliüritus, mis toimib Rakvere Vallimäel. Jõuluvana Karl Mäesepp läheb külla Lääne-Virumaa, Puuetega Inimeste Koja liikmetele. Küsimusele, kuidas tagab jõuluvana ohutuse reegleid, vastas Karl Mäesepp talle omase huumorimeelega: „Jõuluvana habe ongi mask”.

Mitmel korral kõrgelt tituleeritud Jõhvi jõuluvana Aare Rebban (ehk Jõuluvana Arre) selle aasta hooaega ei kiida. Tellimusi praktiliselt ei olnud, talle jäid truuks vaid mõned perekonnatuttavad ja kohalik kool. Jõhvis otsustati korraldada kooliõpilastele Jõuluvana videotervitus. Samas Aare Rebban on seisukohal, et selle aasta tingimustes õuekohtumised jõuluvanaga on ainus päästerõngas, vanade traditsioonide säilitamisel. Jõuluvana Arre, kes tegutseb selles ametis juba 1882. aastast, on oma oskusi näidanud ka raja taga – Rootsis, Norras ja Taanis.

Showmees ja jõuluvana Samuel Golomb Sillamäelt, ei ole sellel jõuluajal väljas esinemise pakkumisi saanud. Töökalendrisse on jäänud kliendid, kellega on mitmeaastane töösuhe. Tallinna Laagna lasteaed-põhikoolis õpivad erivajadustega lapsed, siin toimusid jõulupeod kõikides rühmades ja klassides. Peale laste viibisid pidudel ainult õpetajad ja muusikajuht ning ainsa võõra inimesena Jõuluvana Samuel. Muinasjutulise Magusamaa elanikud ei teadnud, et Jõuluvana valge habeme all on mask. Sellised olid lasteaed-põhikooli sisereeglid ja lastevanemate nõue.

Samuel Golomb räägib, et tavaliselt algab jõuluvanade tellimise hooaeg juba augustis-septembris. „Kui ma varasemalt olen mõelnud ja plaaninud erinevaid läbirääkimisi, siis sellel aastal ei ole ma mitte midagi teinud. Lihtsalt istusin ja ootasin. Tavaliselt laekuvad esimesed päringud jõulupidude osas juba suvel, kus suuremad ja kogenumad ürituste korraldajad, esimesi pidusid “lukku” panevad. Kuid mitte sellel aastal”. Veel rõhutab showmees Samuel Golomb, et firmade jõulupidude korraldamine võib tekitada mainekahju. Keegi ei taha leida oma firma nime meediast pealkirjaga “Koroonakolle firma X jõulupeol”. See ongi üks peamisi põhjuseid, miks sellel aastal on väga paljud ettevõtted oma peod üldse ära jätnud.

Eestimaa jõuluvanad toovad rõõmu mitte ainult peredesse. Juba mitu aastat hoolitsevad Eesti jõuluvanad Tallinna loomaaia jõulumeeleolu eest. Ka sellel aastal 26. detsembril, tulevad jõuluvanad tervitama kõiki karvaseid ja sulelisi loomaaia elanike. Eestimaa Jõuluvanade Selts on endiselt muskusveise vader.

Jana Kuiv

Reklaam