Sirvides vanu ajalehti saame teada, kuidas tähistati jõule Virumaal palju aastatid tagasi. Lugedes jõuluteemalisi lehelugusi, saame aru, et vaatamata ajaloolisele hetkele ei jäänud pühad tähistamata. Huvitaval kombel kehtisid 1928. aastal Iisaku vallas piirangud, mis tänapäeva keeldudele väga sarnased. Pakume lehitseda Jõhvi ja Alutaguse häälekandjat “Alutaguse Elu” aastast 1930 ja maakonna ajalehte Virumaa Teataja aastast 1928 ning sõja aastast 1942.

Virumaa Teataja nr. 105, 22 detsember 1928

Jaan Tõnissoni juubeli tähistamine

Teiste linnade eeskujul kavatseb ka Rakvere linn ja seltskond austada lugupeetud omakultuuri suurima õhutaja ja riigimehe Jaan Tõnissoni 60. a. sünnipäeva.

Moodustati korraldav komisjon, kes koostas korralduse, et koolides peetaks 21. detsembril aktused Jaan Tõnissoni elutööd ja tähtsust selgitades. Veel otsustati korraldada 23. detsembril Rakvere rahvamajas aktus kõnede ja lauluga Jaan Tõnissoni auks.

Jõulukingid lastele

Virumaa Lastekaitse Ühing on jõulukingitused vaestele lastele juba kätte andnud. Kingituste saajaid lapsi Virumaalt ja Rakvere linnast oli 54. Kingitusteks olid saapad, palitud, ülikonna-, kleidi- ja pesuriided.

Sarlakid ei rauge. Taudikeeld Iisakus.

Viru maavalitsus, arvesse võttes, et sarlaki haigus Iisaku vallas sugugi ei rauge, pani maksma taudikeelu kogu vallas. Keelatud on peod ja kõik teised rahvakogumised. Matuserongis ei tohi üle kuue inimese olla. Kirikud jäävad avatuks, kuid kirikust välja tulles on rahvas kohe kohustatud laiali minema. Pooled Iisaku valla koolidest on sarlakite tõttu praegu suletud.

Alutaguse Elu : Jõhvi ja Alutaguse häälekandja, 23 detsember 1930

Mida mäletame jõulupühi pühitsedes.

Praegu seisame igivanade traditsioonidega pühade – jõulude lävel. Ehkki jõulud on eestkätt kiriklikud mälestuspäevad, sest neil päevil pühitseb ristikogudus Kristuse sünnipäeva, selgub ometi, et need pühad kaugelt laiema tähtsuse omavad. Neid ootavad ühteviisi usklik ja mitteusklik, kirikuskäija ja mitte-kirikuskäija. Leidub palju inimesi, kes tavaliselt kirikus ei käi, kuid jõululaupäeva ja vana-aasta õhtul ei puudu nad pühakojast. Ja ei saa ka öelda, et neidki inimesi meelitab sinna ainult paljas väline efekt valgustatud kiriku ja jõulukuuskede näol.

Needki inimesed on lapsena ema käe kõrval kirikus käinud, kus neis mõnigi asi tugevaid ja sooje muljeid on tekitanud, mis jõulukellade helisema hakates äripäeva või kaine mõistuse karmi katte alt aeg-ajalt jälle esile tungivad. Jõulud on seega laiemalegi hulgale kaugelt tähtsamad pühad kui mingi muu kiriklik püha. Nad on saanud meil rahvalikkudeks, traditsioonilisteks pühadeks.

Johahim Ahkenpahk

Virumaa Teataja nr. 147, 23 detsember 1942 

Jõuluvana jagas 300 kingipakikest

Rakvere teatrimaja ruumes toimus Eesti Kutsekogude Keskliidu Rakvere osakonna jõulupuu, millest võtsid osa kutsekogude liikmed koos perekondadega. Sellest tingituna oli rahvast kogunenud niivõrd rohkesti, et avar teatrimaja oli rahvast täis viimase võimaluseni. Rohkesti oli kohal ka lapsi, kelledele jõuluvana poolt jagati üle 300 kingituspakikese.

Jõuluõhtu algas kella 19 paiku õpetaja Abeli palvusega ja Rakvere. 2. gümnaasiumi õpilaste ettekannetega. Ettekannete osas oli deklamatsioone, soololaule, koorilaule L. Heinmetsa juhatusel, samuti klaveri- ja keelpillide orkestri ettekandeid. Lõpuks esitati ühevaatuseline näidend «Saaremaa onu”. Kõik ettekanded said publikult hea menu osaliseks.

ERÜ rõõmustas väikelapsi

Rakvere teatrimajas toimus jõuluõhtu, mille korraldas ERÜ Viru ringkonnaamet. Jõuluõhtust olid osa võtma palutud väikelapsed, kellede vanemad või üks vanemaist küüditati, arreteeriti, mobiliseeriti või mõrvati bolševike poolt. Jõuluõhtule olid palutud ka need väikelapsed, kellede isad viibivad idarindel. Õhtu vaimuliku osa täitis õpetaja A. Abel. Muusikalisi ettekandeid esitas Rakvere omakaitse orkester. Väikelastele ja nende vanemaile-hooldajaile meeleolustatud sõnavõtuga esines ERÜ Viru ringkonna juhataja A. Nurk. Lavalise ettekandena esitati H. Visnapuu „Maa-alustest“ viimane vaatus, millele aplodeeriti elavalt. Väikelastele kõige huvipakkuvam oli muidugi jõuluvana ilmumine. Pikaks venisid aga mudilaste näod, kui nähti jõuluvana ilma kingikotita sisse marssivat. Ta oli jätnud meelega kastid kingitustega ukse taha. Peale lühemat sõnavõttu jõuluvana „volitas“ kingipakikesi jagama ERÜ inimesi, jäädes ise rahulikuks pealtvaatajaks.

Kuremäe: koolis korraldati jõulupuu

Kuremäe 6.-klassilises algkoolis toimus õpilaste jõuluõhtu, mis õnnestus kõigiti hästi. Ilmumata ei jäänud ka jõuluvana, kes jagas õpilaskonnale jõulukingitusi. Kavas oli ka tantse ja mitmesuguseid muid ettekandeid.

ERÜ pidu Veneveres

Venevere rühmkonnad korraldavad Venevere rahvamajas teisel jõulupühal, 26. detsembril peo. Kavas on ettekandeid Venevere puhkpillide orkestrilt, kõne reservkaptenilt V. Siimonilt, koorilaule, rahvatantse ja elavaid pilte. Rahvamaja ruumesse annab selleks puhuks elektrivalgustust kohalik tööstur Ruuben. Peost saadav tulu läheb ERÜ heaks.

Jõulud ja kooli aastapäev Jõhvi gümnaasiumis

Esmaspäeva õhtul oli Jõhvis kohaliku gümnaasiumi 23. aastapäeva tähistamine koos jõuluõhtuga. Pidustused algasid laulukoori ettekannetega õpetaja Põikliku juhatusel, mis järele pidas vaimuliku talituse Jõhvi koguduse õpetaja Rebane. Edasi järgnesid muusikalised ettekanded, mis järele pikema päevakohase kõnega esines koolidirektor J. Blauberg. Kõneleja oma sõnavõtus märkis neid raskusi, milliseid on koolil 23 aasta

jooksul tulnud kannatada. Peale kõnet andis direktor kümnele paremale õpilasele kätte tunnistused, kuna ülejäänutele antakse need siis, kui jõuavad kohale vastavad blanketid. Järgnevalt esines sõnavõtuga Jõhvi linnavanem Kirsimägi. Edasi järgnesid deklamatsiooni, laulu- ja muusika ettekanded. Lõpuks oli õpilastele klasside vaheline koosviibimine.

Jõhvilased jõulude ootel

Liiklemine on Jõhvis viimastel päevadel maarahva arvel pisut elavnenud. Käiakse läbi kõik linnas asuvad ärid, töökojad ja asutused. Et inimesed on harjunud uusi mööbleid ja asjakesi muretsema ikka pühadeks, siis toimub see teatavas ulatuses sõjaolukorrale vaatamata ka praegugi. Nagu nähtub, sõidavad talupidajad nüüd pühade eel Jõhvist koju uute mööbliesemetega. Nagu mööblivalmistajalt V. Priksilt kuuldub, toimub mööbli valmistamine kodusest riidest. Kodus valmistatud mööbliriie on aga mustrilt nägus ja maitserikas.

Näitetrupil on viimastel päevadel kiired harjutused kolmevaatuselise komöödia „Ma olen sportlane” lavastamiseks. Tükk tuleb ettekandmisele teise püha õhtul algkooli saalis. Järgmisel õhtul annab näitetrupp külaskäiguetenduse Sompa rahvamajas ning vana-aasta õhtul korraldavad samad tegelased Jõhvis kireva õhtu. Palju väiksem pole tööpinge ka omakaitse tegelaste peres. Puhkpilliorkestril toimuvad harjutused A. Tarni juhatusel, samuti annavad omakaitse lavategelased viimast lihvi „Metsamajale“, milline tuleb ettekandele kolmandal pühal.

Vanu ajalehti sirvis Larissa Kaljurand