Esimene vaktsineerimissüst tehti Kohtla-Järvel

342 Views
COVID

27. detsembril, Covid-19 vaktsineerimise avapäeval, sai Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus kaheksas tervishoiuasutuses esimese vaktsiinidoosi kokku 207 tervishoiutöötajat. Esimesel päeval vaktsineeriti Ida-Viru Keskhaiglas 56, Ida-Tallinna Keskhaiglas 56, Tartu Kiirabis 30, Lääne-Tallinna Keskhaiglas 20, Tartu Ülikooli Kliinikumis 20, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 10, Jürgensoni perearstikeskuses 10 ja Ülikooli perearstikeskuses viis tervishoiutöötajat. Kuid ametlikult esimene vaktsineerimissüst tehti Kohtla-Järvel Järve Tervisekeskuses. Esimese vaktsiinisüsti tegi medõde Anna Aleksandrova, esimene patsient oli doktor Jelena Rozinko.

Sellega võiks ametlik teade piirduda, kuid juba esimesel vaktsineerimise päeval tekitasid erinevad meediakanalid ja sotsiaalmeedia sündmuse üle laia arutelu. Vaktsineerimise vastased olid loomukikud ülikriitilised. Meedia ise suutis tekitada vastakaid seisukohti, kuna avaldas fotomaterjalidena need võtted, mis olid tehtud vahetult enne vaktsineerimist Järve tervisekeskuses. Nimelt korraldati ajakirjanikele, vahetult enne vaktsineerimist nö näidistegevus, et foto-ja videooperaatorid saaksid katsetada oma tehnikat ja paigaldada kaamerad võimalikult õigesse kohta. Täiesti selge, et esimese vaktsiinisüsti vastu oli meedial kõrgendatud huvi, kohal oli hulganisti ajakirjanike. Inimesed, kes on kauged ajakirjandusliku töö eripärast ei pruugi teada, et selline näidistegevuse eelnev läbimängimine on saanud tavaliseks praktikaks.

Otsida Kohtla-Järvel tehtud fotodel libauudist või suurendusklaasiga võrrelda õdede või arstide riietust erinevatel fotodel on täiesti mõttetu tegevus. Pigem peab lugema ja uskuma ametliku infot.

Ida-Virumaa inimestena peaksime olema uhked, et just meie maakonnas alustati vaktsineerimisega. Pole saladus, et Ida-Virumaa on saanud viiruselevikus enim kannatada. Praegu veel nakatumise arvu vähenemist oluliselt märgata ei ole.

Kohtla-Järve tervisekeskuse valik pole sugugi juhuslik. Hiljutu lõppesid Kohtla-Järve Järve linnaosas vana polikliiniku kaks aastat kestnud renoveerimistööd, mille tulemusena said linnaelanikud endale nüüdisaegse tervisekeskuse. Vanast polikliinikust sai Järve Tervisemaja. Kokku läks Järve Tervisemaja renoveerimine maksma ligemale 11 miljonit eurot, millest enamik kaeti Ida-Viru keskhaigla omavahenditest. 1,9 miljoni euroga toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler märkis vaktsineerimise algusele eelnenud sõnavõtus, et Ida-Viru Keskhaigla on osa Eesti haiglavõrgust ning on loomulik, et COVID-patsiente ravivad meedikud on koos teiste meditsiinitöötajatega esimesel päeval vaktsineeritavate seas. „Töötajate kaitsmine on oluline ja seetõttu on Terviseameti otsus alustada vaktsineerimist just suuremat COVID-19 haigete ravikoormust kandvatest haiglatest igati mõistetav. Samas peab tõdema, et vaktsineerimise algus ei muuda koheselt üldist olukorda – jätkuvalt on vajalik nii haiglas kui ka kõikjal mujal järgida tänaseid nakkuse vältimise reegleid,“ ütles Bakler.

Ida-Virumaa meedikud on sõna otseses mõttes koroonaviiruse võitluse esirindel. Statistika näitab, et meedikute seas on ka palju haigeid. Seega on loogiline, et esimesed vaktsineerimis süstid said just meedikud.

See puudutab ka esimese süsti saanud Kohtla-Järve arsti Jelena Rozinkot. Dr Jelena Rozinko on Kohtla-Järvelt pärit noor arst, kes on lõpetanud Tartu Ülikoolis ning astunud sügisest residentuuri. Juba kevadel töötas ta abiarstina Ida-Viru keskhaiglas COVID-19 haigetele mõeldud EMOs. See aitas tal veenduda, et nakkushaiguste valdkond pakub talle suurt huvi ning septembrist on ta tegutsenud arst-residendina COVID-19 osakonnas. Kõikides intervjuudes on noor arst rõhutanud, et ta ja tema kolleegid on vaktsineerimise tulised pooldajad.

Samas osakonnas Järve Tervisekeskuses töötab ka medõde Anna Aleksandrova, kellele usaldati teha esimene vaktsineerimise süst, medõde Anna Aleksandrova igapäevaselt tegeleb viiruste vastu vaktsineerimisega.

COVID-19 vaktsineerimine on vabatahtlik ja 2021. aastal kõigile inimestele tasuta. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70 – aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine dr Le Vallikivi toonitas, et vaktsineerimisega kaitsevad meedikud mitte ainult iseennast, vaid ka oma lähedasi  ja patsiente. See puudutab näiteks eakaid vanemaid ja vanavanemaid, kelle puhul COVID-19 haigus võib kulgeda raskelt, vajada pikaajalist haiglaravi või lõppeda sootuks saatuslikult.

„Kaitseme ennast vaktsineerides ka oma patsiente, kellel on kindlasti julgem perearstikeskust külastada, teades, et arstid ja õed on vaktsineeritud – samuti annab see inimestele kindlustunde, et vaktsiin on tõhus ja ohutu,“ lisas ta.

Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna vaktsiinide eelostulepingutega. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ligemale 660 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga samuti 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga ligemale 330 000 inimesele, Moderna lepinguga ligemale 117 000 inimesele. Lisaks on Euroopa Liidu ühishankes vaktsiinitootja Sanofi, kelle lepinguga on Eestil võimalik liituda hiljem ja Novavax, kellega on Euroopa Komisjonil läbirääkimised veel käimas.

Lõppenud aasta viimasel nädalal algas tervishoiutöötajate vaktsineerimine ka teistes haiglates, kiirabiasutustes ja valveperearstikeskustes üle Eesti. Vaktsineerimine tähistab koroonaviiruse pandeemia lõpu algust. Esimesest vaktsiinitarnest võimaldatakse vaktsiine 20 haiglale, kokkuleppel perearstidega 53 valveperearstikeskusele ning kolmele haiglast eraldi kiirabile üle Eesti.

Jana Kuiv