50 senti võib viia kohtuni

71 Views
Ekovir

EKOVIR OÜ osutab olme-, ehitus-, ohtlike ja mahukate jäätmete kogumise ja veo teenuseid Ida-Virumaa mitmes omavalitsuses. Firma teeb seda tööd juba alates 2004. aastast.

Jäätmete käitlemine on sedavõrd keeruline protsess, et tööde ahelas on kümneid erinevaid teenuseid. Tavakodanikuna näeme selle ahela ainult mõnda osa – meie viime oma olmejäätmed konteinerisse, kindlal päeval sõidab prügiauto elamu ette, töömees kallutab konteineri mahutisse ja kord kuus tuleb meile arve. Oleme teadlikud, et kusagil on jäätmejaamad ning kusagil toimub jäätmete töötlemine ja utiliseerimine. Loomulikult oleme kuulnud jäätmete sorteerimisest, kuid teeme seda veel ilma suurema entusiasmita. Kui üldse sorteerime! Olgem ausad, jäätmete käitlemise protsess meid eriti ei huvita. Tähtis on see, et konteinerid oleksid tühjendatud ja teenuse hind vastaks meie võimetele.

OÜ Ekovir juht Andrei Jeršov märgib, et Kohtla-Järvel on terve rida korterelamuid, kus kasutatakse trepikodades nn prügišahti torud. Kindlatel väljaveo päevadel lükatakse konteinerid välja, trepikoja juures asuvale platvormile. Seda teeb tavaliselt majahoidja, trepikojavanem või korteriühistu esimees. Prügiauto, sõites trepikoja ette, ei saa mingite seadmetega tõsta konteinerit platvormilt alla ja siis seda tühjendada. Tekib vajadus lihtsas füüsilises töös – prügiauto juht või tööline peab esmalt tõstma raske konteineri platvormilt maapinnale, siis saab juba konteinerit, vastava prügiauto seadmega (haagiga), tühjendada. Pärast tühjendamist on vaja konteiner taas tõsta platvormile, hea, et nüüd on konteiner juba tühi.

Mingil teisel moel ei ole võimalik konteinerit platvormilt otse tühjendada. Korterelamud ehitati N. Liidu ajal, siis tegelesid konteinerite tühjendamisega KAMAZ-tüüpi autod, kus oli külg tühjendamise võimalus. Tänapäeval selliseid masinaid enam kasutusel ei ole, täpsustab Andrei Jeršov.

Ekovir OÜ vaatas üle jäätmete käitlemise ahela ja tuli järeldusele, et firma töötaja teeb lisatööd, teisaldades korterelamute konteinereid platvormidelt maapinnale ja siis neid tagasi paigaldades. Sellel tööle tehti hinnakalkulatsioon, millele järgnes teenuse ametlik fikseerimine Konkurentsiametis. Jäätmekäitleja seisukohast on kõik loogiline ja seadusega kooskõlas. Nimetame veel selle „küsimuse hinna” – 50 senti ühelt konteinerilt igal tühjendamisel. See on üks väike osa tervest arvest, mida peab tasuma konteinerite väljaveo eest.

Andrei Jeršov tunnistab, et Kohtla-Järvel on tekkinud situatsioon, kus mõned korteriühistud ei mõista, miks lisatakse arvele need 50 senti. Korteriühistu seisukoht on lihtsamast lihtne – pole meie asi ja meie midagi juurde ei maksa. Tasutakse nö põhiarve ehk vastavalt konteineri tühjendamise tariifile. Kuidas konteiner aga platvormilt alla/üles saab on Ekoviri asi, arvavad korteriühistud.

Igalt arvelt koguneb 50. sendi kaupa võlg, sest arve on väljastatud, aga tasutud ainult osaliselt.  Andrei Jeršov paneb lauale lihtsa matemaatilise arvestuse – ühes jäätmete väljaveo ringis on ligi 100 terpikoda, kus prügiauto juht ja tööline peavad rasket konteinerit platvormilt alla/üles saama.

Ekovir OÜ on  üritanud mitmel korral selgitada korteriühistutele, milles seisneb see 50. sendine lisateenus. Korteriühistud on lisateenuse tasumisele ja ka konstruktiivsetele läbirääkimistele kategooriliselt vastu. Isegi ühe Ahtme osa korteriühistu eeskuju, kus hoone renoveerimise käigus ehitati platvormidele relsid, mis sarnanevad trepikodadesse asetatavate kaldpindadega, mida kasutatakse lapsevankriga või ratastoolis liikumisel.

Veel rõhutab Andrei Jeršov, et korteriühistutele jääb endal õigus korraldada konteinerid tühjendamise päevadel maapinnale. Ekovir lisateenuse kasutamine pole kohustuslik, tähtis, et konteiner saaks tühjendatud. Ka siin on korteriühistud kindlas ja stoilises vastuseisus. Valitseb kontaktide ja ühise arusaamise eiramine.

Peab mainima, et individuaal elamute omanikud lükkavad ise prügikonteinerid hoovist välja, kuigi on võimalik kasutada lisateenust – prügiauto juht või tööline võivad ise hoovile siseneda või avada oma võtmega prügimajakesed elamute territooriumil.

Firma Ekovir teavitas 2020. aasta lõpus kõiki korteriühistuid, kellel on tekkinud tasumata arved just nimetatud lisateenuse mittetasumise pärast. Samas Ekovir loodab, et lisateenuse sisust ja selle tasumise vajadusest saadakse aru. Ekovir OÜ kaalub tõsiselt probleemi lahendamiseks ja võlgade kustutamiseks kohtusse pöördumist. Kuigi veel ollakse arusaamisel, et võidab terve mõistus. Iga lisatöö vajab tasustamist, see puudutab ka kõiki jäätmekäitluse ahelaga seotud teenuseid.

Andrei Jeršovi sõnul Kohtla-Järvel kirjeldatud situatsiooniga, korraldatud jäätmete käitlemise mured ei piirdu. Jäätmete sorteerimine on veel lapsekingades. Prügimajakeste paigaldamist vaadeldakse kui midagi täiesti kosmilist. Kui prügikonteineri majake paistab utoopilisena, siis isegi korraliku tugevat alust konteineritele ei ole. Nii näeme kõikjal prügikonteinereid, mis asetsevad rohelisel haljasalal.

Ekovir OÜ on korduvalt osalenud korteriühistute koosolekutel, kus räägiti jäätmete sorteerimise vajadusest, pakuti koostööd konteinerite majakeste paigaldamisel. Tagasiside jääb paraku nõrgaks.

Lõpetuseks, mainib Ekoviri juht veel ühte muret. Paljudel juhtudel ei ole üldse võimalik prügiautoga korterimajade hoovides liikuda. Selge on see, et kunagi ehitatud majade juures ei saanud olla palju masinad. Täna on autode arv meie hoovides kordades suurenenud. Liiklusskeemiga ei saa tegeleda korraldatud jäätmete käitleja. Siin on küsimuse lahendus eelkõige korteriühistul endal. Võõra auto parkimist suudab korteriühistu reguleerida, kõikjal on keelavad märgid ja tahvlid. Kuid see ei lahenda prügiveo masinate ligipääsetavust. Tegelikult on sama mure ka kiirabil ja päästjatel.

Ekovir OÜ on valmis konsulteerima korteriühistuid kõikides ülalmainitud küsimustes. Ainult konstruktiivne koostöö ja mõistlikud läbirääkimised tagavad tsiviliseeritud jäätmekäitlemise.

Jana Kuiv

Kommenteerib Kohtla-Järve Linnavalitsuse keskkonna vanemspetsialist Kersti Juuse:

Kohtla-Järve Linnavalitsus on vaidlussituatsioonis, jäätmekäitleja Ekoviri ja linna mitme korteriühistu vahel selgelt firma Ekovir poolel. See seisukoht tuleneb esmalt Jäätmekäitlemise seadusest ja ka Konkurentsiameti seisukohast. Konteinerite teisaldamine platvormilt maapinnale ja siis taas tagasi platvormile on lisateenus. Selle lisateenuse eest on vaja tasuda. Samas tegemist on vabatahtliku valikuga – kasutada või mitte kasutada Ekoviri lisateenust on korteriühistu otsus. Juhul, kui ei ole soovi lisateenust kasutada, saab sellest loobuda. Aga siis on korteriühistu tööks konteiner õigeks ajaks platvormilt teisaldada, et juba maapinnalt saab konteinerit tühjendada. Küsimus pole ka ainult konteineri teisaldamises korterelamu trepikoja platvormilt. Selline šahtisüsteem, tegelikult, ei vasta täna enam kaasaegsetele jäätmete sorteerimise nõuetele. Tegelikult oleks pidanud juba ammu loobuma trepikoja šahtisüsteemist ning võtma kasutusele jäätmemajakesed, kus oleksid eraldi konteinerid erinevatele jäätme liikidele. Vastates küsimusele – miks ikka terve rida Kohtla-Järve linna korteriühistuid keeldub lisateenuse eest maksma, vastan nii – ilmselt on nüüd juba tegemist põhimõttelise vastuseisuga. Väidetakse, et kusagil mujal Eestis sellist lisateenust ei rakendata. Aga selliseid hooneid, kus jäätmetega tegelev töötaja peab rasket konteinerit platvormilt alla saama, pole ka mujal, kui Kohtla-Järvel. Tuletan meelde, et paljudel juhtudel on tegemist väga kõrge platvormiga. Töömehele on konteineri teisaldamine platvormilt eluohtlik. Nii linnavalitsus, kui ka firma Ekovir on korduvalt selgitanud antud lisateenuse sisu ja vajadust tasuda jäätmekäitleja töö täies mahus. Linnavalitsus on samuti kursis, et vastuseisu „jää“ on hakanud vaikselt sulama. Mitme korteriühistuga on sõlmitud võla tasumise graafikud. On ka neid korteriühistuid, kus otsustati, et saavad ise hakkama konteineri teisaldamisega. Selge on aga see, et jäätmekäitlemise eeskirju tuleb täita ja arved vajavad õigeaegset tasumist.