Kohtla-Järve Gümnaasiumi uus õppemoodul toob taevateadmised lähemale

433 Views
Kohtla-Järve

Tänapäeva kool suudab meelitada õpilasi innovaatiliste teadmiste ja põnevate õppevormidega. Eesti riigigümnaasiumites ei räägita klassidest ja õppeainetest. Klassikalise terminoloogia asemele on tulnud õppesuunad ja moodulid, projektid ja õppekavad. Kohtla-Järve Gümnaasium ei väsi üllatamast nii oma õpilasi kui kogukonda uudse mõtlemisega. Märtsis kajastasid kõik suuremad ja väiksemad meediakanalid gümnaasiumi soovi koolitada lendureid. Mis on nendes teadetes tõsi ja mis on ajakirjanike mõttelend, seda küsisime koolijuhilt Hendrik Agurilt.

Vestlust alustasime hetkel koolihariduses kehtivatest piirangutest. Hendrik Agur on kriitiline nende koolitöö korraldajate suhtes, kes igale piirangule vastavad sõna otseses mõttes halamisega. Koolijuht on seisukohal, et ka distantsõpe võib olla edukas. Täna on see meie elu normaalsus. Distantsõpe on pannud kõik koolid ja õpilased võrdsesse seisu. Kuid edukad on ainult need õpilased, kes oskavad ja suudavad enesejuhitavaks õppeks valmis olla. Tegelikult kehtib Kohtla-Järve gümnaasiumis selline suhtumine õppetööse ka tavalisel kontaktõppel. Loomulikult on distantsõppes tähtis osa õpetajal, kes peab valdama distantsõppe metoodikat. Samas on tänapäeva edukas õpetaja suures osas õppetöö juhendaja, märgib Hendrik Agur.

Sellel aastal lõpetab gümnaasiumi II lend. Nendest õpilastest, kes alustasid õpinguid, on paljud juba loobunud või leidnud mõne teise kooli. Gümnaasiumi lõpuaktusele jõuavad kõige tugevamad, need kes suutsid vastu pidada.

Alates 2021/2022. õppeaastast rakendub Kohtla-Järve Gümnaasiumis lennunduse õppemoodul ning sisseastumiskatsetele registreerumine algab 29. märtsist. Moodulõppesse oodatakse kandideerima üle terve Eesti motiveeritud, teadmishimulisi ja energilisi õppureid, kes lõpetavad käesoleval aastal põhikooli.

Maksimaalne õpilaste arv õpperühmas on 24 õpilast.

Hendrik Agur selgitab, mida sisaldab lennunduse moodul. See õppemoodul on mõeldud reaal- ja loodusainetest, majandusest ja rahandusest ning lennundusega seotud valdkondadest huvitatud noortele, kellel on plaan jätkata edaspidi õpinguid reaal- ja loodusvaldkonnas või ka lennunduses, näiteks Eesti Lennuakadeemias. Lennunduse mooduli õpilased läbivad teoreetilised sissejuhatavad ained lennundusse, alates aerodünaamikast, navigatsioonist ja meteoroloogiast kuni lennujuhtimise ja lennundusettevõtluseni.

Täiesti selge, et iga õpilane ei pääse peale teoreetiliste teadmiste omandamist kohe lendama. Ainult kõige tublimatele avaneb võimalus pääseda lennuki juhtimise praktilisele koolitusele. Õppelennud pole sugugi odav ettevõtmine, siin loodab gümnaasium toetajate abile. Õpilased, kes saavutavad suurepäraseid õpitulemusi, saavad täiendavalt kooli poolt võimaluse läbida erapiloodi 45tunnise praktilise väljaõppe, millest 10 tundi on soololennud.

Hendrik Agur nentis, et tänapäeva Eestis pole eralennuk enam nii ulmeline nähtus kui see oli veel 10-20 aastat tagasi. Mitmed eesti inimesed on olnud suutelised omale  väikelennuki või kopteri soetama. Seda näeme Tallinnas ja ka Rakveres. Lennunduse areng tõestab elutaseme kasvu.

Gümnaasium kavatseb kaasata lennumooduli rakendamisse ja arendamisse Eesti Lennuakadeemia ja Nordic Aviiation Academy õppejõude. Praktilise väljaõppe jaoks võib tulevikus kasutada Narva, Rakvere, Tartu või Tallinna lennuvälja.

Mooduli edukalt läbinud õpilastele avanevad edasiõppimisvõimalused Eesti Lennuakadeemias või mõnes teises tehnikakõrgkoolis Eestis ja välismaal.

Üheks gümnaasiumi uueks õpetajaks saab Raivo Kask, kes on töötanud 42 aastat piloodina ja lennanud aastatel 1964 – 2006 üle maailma kokku ca 220 erinevasse sihtkohta. Uuest õppeaastast hakkab Raivo Kask õpetama Kohtla-Järve Gümnaasiumi lennunduse õppemooduli sissejuhatavat kursust, kus käsitletakse nii lennunduse ajalugu kui ka seda, miks ja kuidas lennuk õhus püsib.

Kohtla-Järve Gümnaasiumis on lisaks kohustuslikele ainetele õpilasel võimalik valida endale huvipakkuv valikmoodul, mis koosneb13. kursusest.

Uuel 2021/2022 õppeaastal pakutakse õpilastele järgmisi valikmooduleid: digisüsteemid, meditsiin, lennundus, etenduskunstid, ajakirjandus ja meedia ning üldõpe. Lisaks valikmoodulitele peab iga õpilane läbima kolme gümnaasiumiaasta jooksul kokku 96 riiklikult kohustuslikku kursust.

Vestluse lõpetuseks väljendas Hendrik Agur gümnaasiumi siirast soovi suuremaks koostööks kogukonnaga, et oleks rohkem mõistmist ja  vähem vaenulikkust.

Kohtla-Järve gümnaasium on end juba tõestanud, et on muutunud mitte üksnes innovaatiliseks hariduasutuseks vaid ka kogukonna kultuuri- ja hariduskeskuseks.

Jana Kuiv