Omavalitsused jätkavad osalusega projektis “Kodud tuleohutuks”

141 Views
Panorama

Kodud tuleohutuks on projekti „500 kodu tuleohutuks“ nimetus alates aastast 2020. Toetudes eelneva perioodi kogemustele ja omavalitsuse tagasisidele on veidi muutunud projekti sisu ning abikõlblike kulude loetelu.

Eestis põleb eluhooneid aastas ligikaudu sama palju kui Põhjamaades, kuid tules hukkub kolm-neli korda rohkem inimesi. See tähendab, et liiga paljud Eesti kodud ei ole nende elanikele ohutud. Neis samades kodudes üksi elavad eakad või sotsiaalselt mittetoimetulevad inimesed on Päästeameti üks suurimaid proovikivisid, sest 2019. aasta tulesurmade statistika kohaselt on kõige sagedasem tules hukkunu üksi elav vanemaealine ning see trend pigem jätkub. 2019 aastal oli kokku 660 kodutulekahju, milles hukkus 41 ja sai vigastada 95 inimest. Peamiselt tekkisid kodutulekahjud elektriseadmete kasutamisest või riketest elektriseadmetes, lisaks leidis aset ka küttesüsteemiga seotud tulekahjusid.

Eestis on endiselt tuhandeid kodusid, mis on Päästeameti andmetel tuleohtlikud ning lisaks abile on oluline kindlustunne, et inimest ei ole murega üksi jäetud. Eelneval projekti perioodil sai korda tehtud 663 kodu ning oluline on selle tööga jätkata.

Selleks aastaks on projekti taotluste vastuvõtmine juba lõppenud. 15. märtsiks olid ka kohalikud komisjonid oma töökoosolekud ära pidanud. Projekti ajakava näeb ette, et 5. aprilliks sõlmitakse lepingud ja siis kuni novembrini toimuvad renoveerimistööd. Projekti kokkuvõtete koostamine jääb aasta viimasele kuule.

Projekt “Kodud tuleohutuks” hõlmab praktiliselt kõiki Eesti piirkondi. Näiteks kõige suuremas omavalitsuses Tallinna linnas eelmisel projekti perioodil oli kavas korda teha 65 kodu, aga tehti 107. Nõmme linnaosas eelmisel aastal parendati seitsme toimetulekuraskustes leibkonna tuleohutusalast seisukorda, välja vahetati küttekolded ja vananenud elektrisüsteemid. Nõmme linnaosa on osalenud projektis kaks aastat ning jätkab samas suunas ka 2021. aastal.

Naabermaakonnas Lääne-Virumaal on projektis aktiivselt osalenud Väike-Maarja vald, siin on eelmisel aastal renoveeritud küttesüsteemid 13. majapidamises. Kokku on kulutatud 17450 eurot, milles valla osalus oli 3200 eurot.

Ida-Virumaa Lüganuse vald esitas sellel aastal projekti „Kodud tuleohutuks” raames Päästeametile viis taotlust riigipoolse toetuse saamiseks projekti tegevuste elluviimisel. Omavalitsus taotles Päästeametilt kokku 11227 eurot ja panustab ise 9500 eurot. Lüganuse vallas on koos Päästeametiga välja valitud viis kodu, mis asuvad Sonda alevikus, Purtses, Unikülas, Lümatu ja Voorepere külades.

Teostatavad tööd on olemasolevate küttekollete parandamine, vajadusel lammutamine, uute ehitamine, elektrijuhtmestiku parandamine ja korstnapühkimise teenus. Kõik tööd tehakse ära 2021. aasta jooksul ning inimesed saavad juba sügiseks paremad ning turvalisemad elutingimused. Projektis „Kodu tuleohutuks” osaleb Lüganuse vald juba kolmandat aastat ja selle raames on tehtud tuleohutuse vaates korda 11 kodu.

Alutaguse valla selle aasta eelarves on projekti “Kodud tuleohutuks” omafinantseeringu katteks eraldatud 10 tuhat eurot.  Kohtla-Järve linna eelarves on kavandatud kulutada antud projekti tööde teostamiseks 10548 eurot, kuid see summa tuleb Sotsiaalministeeriumi sihtfinanseerimisest.

Ida-Virumaal osalevad projektis “Kodud tuleohutuks” veel Narva-Jõesuu linn ja Toila vald.

Projekti sihtrühmaks on toimetulekuraskustes leibkonnad, lastega pered, puuetega inimesed, ja eakad, eelkõige üksi elavad eakad. Erandina käsitletakse sellist peret, kus on hiljuti juhtunud sündmus, mis on mõjutanud leibkonna majanduslikku seisu.

Projekti summadest toetatakse põhiliselt olemasoleva küttekolde ja – seadme parandamist, vana küttekolde ja – seadme lammutamist ning uue ehitamist ja/või paigaldamist, elektrisüsteemi parandamist ning gaasiseadmete parandamist ja vahetamist. Lisaks veel kuulub projekti tööde nimistusse korstnapühkimise teenus, vingugaasianduri paigaldamine, suitsuanduri paigaldamine, esmaste tulekustutusvahendite (nt tuletekk ja tulekustuti) paigaldamine. Erilahendustena võib olla rahastatud mittesüttiv voodipesu, temperatuuriandur või puuetega inimeste häiresüsteem.

Projekti “Kodud tuleohutuks” koostööpartnerid on Siseministeerium, MTÜ Eesti Pottsepad, MTÜ Eesti Korstnapühkijate koda ja 79 kohalikku omavalitsust.

Larissa Kaljurand