Nädalaleht Panorama on selle ja eelmise lehenumbri suures osas pühendanud 9. maile. Nikolai Ossipenko palus, tähistamisega.et ka lehe eestikeelsetel külgedel oleks kajastatud tema isiklikud seisukohad seoses 9. mai tähistamisega

Esmalt märkis Ossipenko, et ta ei kuulu nende hulka, keda nimetatakse ajaloo ümberkirjutajateks. Ajalugu jääb ajalooks. Kuid ei saa nõustuda väidetega, et tegemist pole sugugi mingi tähtsa päevaga. Teine maailmasõda rängalt puudutas praktiliselt igat Euroopa perekonda. Sõjal ei ole rahvust ega kodakondsust. Sõda tööb kannatusi, surmateele läheb sadu tuhandeid, isegi miljoneid inimesi. Sõja lõpp Euroopas tõi oodatud rahu, alustati haavatud elu taastamisega.

„Ma ei saa teisiti, ma pean 9. mail mõtlema nendele, keda puuditas sõjakäsi. Meie peame austama kõiki langenuid ja neid, kes tulid sõjast koju. Sõda näinud inimesi jääb iga aastaga vähemaks, peame nende eest hoolitsema”, ütleb Nikolai Ossipenko.

Ja veel ta tuletab meelde, et 8.-9. mail on Teise maailmasõja ohvrite mälestamise ja lepituse päevad. Veel on 9. mai ka Euroopa päev, mis on pühendatud rahule, demokraatiale ja Euroopa ühtsusele. 9. mail 1945 oli Euroopas esimene rahupäev pärast II maailmasõda. Rahupäeva viiendal aastapäeval tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman ettepaneku ühendada Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide söe- ja terasetootmine. Sellega sai alguse Euroopa lõimumine ja Euroopa Liit. Kunagises N.Liidus nimetati 9. mai võidupäevaks. „Ütlen täie tõsidusega – meie peame mäletama ja mälesatama! Õnnitlen kõiki, keda on sõda puudutanud. Õnnitlen ka kõiki meid, kes oleme saanud elada rahu ajastul”, rõhutab Nikolai Ossipenko.

Jana Kuiv

Reklaam