Keskkonnaminister Erki Savisaar pidas Riigikogus aastakõne, kus tutvustas arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmisest. Strateegiline dokument puudutab rohepöörde ja põlevkivitööstuse arengut. Meid on viimastel aastatel tabanud tõeline kriiside kaskaad. Rohepöördega lahendame just neid kriise, mis on saanud meie igapäevaelu varjutavateks kaaslasteks, ütles keskkonnaminister Erki Savisaar.
Keskonnaministeeriumi pressiteate vahendusel toome Panorama lugejateni need ministri teesid, mis otseselt puudutavad põlevkivi sektori võimaliku tuleviku.
„Rohepööre ei ole ideeliselt uus algatus, mille tulemisel hakkame Eestis tegema hoopis teisi asju ja sootuks teistmoodi kui seni. Pööre seisneb selles, et tempot tuleb tõsta ning saavutada täielik energeetiline sõltumatus võimalikult kiiresti,“ lausus minister Savisaar.
Põlevkivist tuleb Savisaare sõnul energiat toota nii kaua, kuni on leitud energiajulgeolekut ja varustuskindlust pakkuvad juhitavad alternatiivid ning ka keskkonnasäästlikud lahendused sageduse hoidmiseks elektrivõrgus.
Savisaare sõnul on energiajulgeoleku tagamisel kesksel kohal tasakaalus ja mitmekesine energiaportfell. „Vesinik, tuule- ja päikeseenergia, biogaas ja biometaan, jäätmekütus, aga ka tuumaenergia – neid kõiki arukalt kombineerides tuleb kokku panna Eestile vajalik energiaportfell, mis on võimalikult ohutu nii keskkonnale kui inimesele,“ märkis ta.
Tähtsal kohal oli keskonnaministri aastakõnes jäätmete teema.Savisaar märkis, et peame otsustama, kas on odavam tegeleda ennetamisega või tagajärgede likvideerimisega.
Minister rõhutas, et mitmed olulised verstapostid on lähiaastail kätte jõudmas ka jäätmemaastikul, kuid üksnes keskvalitsuse tasandil seatud eesmärke ei saavuta. „Ringlussevõtu eesmärkide täitmisel on kandev roll omavalitsustel ja järgnevatel aastatel peab kohalike omavalitsuste panus oluliselt suurenema. Tuleb arendada veelgi sihipärasemalt jäätmete liigiti kogumise süsteeme ja võimalusi, kuid võtta teravalt fookusesse ka piirkondlikud sorteerimis- ja ringlussevõtulahendused,“ ütles minister.
Minister tõi välja, et meil kogutud materjalid tuleks väärindada Eestis kohapeal. „Tänaseks juba aastaid toiminud pakendikogumisele ei järgne piisavas mahus kohapeal ja kohapealse tööjõuga sorteerimist ega ümbertöötlemist. Igal aastal saadetakse meilt välismaale töötlemisse umbes 20 000 tonni plasti, mistõttu liigub nii töö kui ka materjal kodum aalt välja ja lisandväärtus jääb siin Eestis loomata,“ tõdes keskkonnaminister.
Savisaare sõnul kasutatakse praegu Eestis biojäätmeid vaid komposti tootmiseks, kuigi neis on ka suur energeetiline potentsiaal.
„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, millega soovitakse kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka mitmekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ja on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast “Eesti 2035” valdkonna arengukavad.
Nädalaleht Panorama palus firmale Ekovir kuuluva Uikala prügila tootmisjuhi Maksim Danilovilt kommenteerida keskkonnaministri aastakõnes mainitud biojäätmete komposteerimist. „Keskonnaministri poolt välja öeldud suunad on õiged. Ka Uikala prügila oma tootmisprotsessidega ja Ekoviri poolt korraldatava jäätmekäitlusega meie liigume eraldatud biojäätmete töötlemisele. Nii meie, kui ka jäätmete „tootja” ehk iga inimene, peavame aastaks 2024 suutma nii sorteerima oma jäätmeid, et biojäätmed oleks eraldatud olmejäätmetest. Juba praegu kehtib normatiiv, et segajäätmetes, mida meie ladustame nö „mäe sisse” ei tohi olla üle 20% biojäätmeid. See tähendab, et oleme saanud keerulise ülesande – sorteerime ja töötleme kõik segajäätmed, mida käitleme”. Veel Danilov mainis, et on tutvunud oma kolleegidega biojätmete käitlusega Suurbritanias, kus energiaks töödeldakse põhiliselt toidu- ja põllumajanduslike jäätmeid. On soov analoogilist maailmaa eesrindlikumat tehnoloogiat kasutada ka Uikalas, kuigi seadmed on väga kallid. Biojäätmetest saadav biogaas on väärtuslik energiaallikas. Uikala prügila tootmisjuht Maksim Danilov täiendab oma teadmisi ka komposteerimise alal Maaülikoolis.
Jana Kuiv
Foto Panorama
JÄLGI MEID